Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/248

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kingituseks änganud, Rootsi kuningat palusid, et ta moskwalasega mitte rahu ei teeks. See saatkond oli wäga iseäralik Rootsimaal. — Tatarlaste tulekuga tõusis ühtlasi hirmus katk Stokholmis ja kogu Rootsimaal, nõnda et Stokholmis üksi lühikese ajaga kaksteistkümmend tuhat inimest katku suri.


Rootslaste õnnetus Narwa all, 1579.

13. septembril hakkasid rootslased Narwat piirama, millest terwel Liiwimaal ja iseäranis Tallinnas suur rõõm ja ilu oli. Aga mitte kaua pärast seda tuli selle rõõmu peale suur kurbtus ja nukrus, sellepärast et see Narwa käik ja piiramine üsna õnnetult lõppes. Sest need kaks nädalat, mis rootslased Narwa all olid, tuli neil igasugu wastikute asjadega tegemist, nõnda kõige pealt tüütawa wihmase ilmaga, mis sõjameestele nõnda peale sadas, et riided seljas ära mädanesid. Teiseks wiibis admiral suurtükkide ja moonaga liiga kauaks, misläbi leeris niisugune nälg ja häda tekkis, et üle wiieteistkümne saja mehe nälga suri. Kolmandaks tegid ka tatarlased rootslastele moonareisidel palju takistusi ja kahju, nõnda et nad waenlase maalt mingit moona ei saanud. Ja kui natuke tugewam salk rootslasi kuhugi tuli, siis põgenesid tatarlased ikka eest ära; aga kui rootslased leeri tagasi pöörasid, tulid tatarlased jälle ruttu neile tagant järele ja narrisid rootslasi kõige aja. Et rootslaste plaanid igal pool nurja läksid ja nälg ja mure suuresti wõimust wõtsid, siis läksid nad tungiwa häda pärast Narwa alt minema, septembrikuus.


Tatarlaste käigud Eestimaal, 1579.

Kui rootslased olid koju minemas, siis käisid tatarlased teel neile ikka järele ja lõid palju mehi maha, kes näljas, haiged ehk wäsinud, teistega ei jaksanud kaasa käia. Mõned surid ka teele ja ükski inimene ei matnud neid. Siis said tatarlased ka mõned kraamikoormad ilma takistamata ära wiia. Selsamal ajal, kui Wirumaa talupojad nägid, et õnn nii suuresti tatarlaste poolt oli, läks üsna palju noori sulaseid ise heast tahtmisest tatarlaste juurde ja jäi sinna, ja Wirumaa peremehed kurtsid siis igaühele, et neile ühtki sulast ei ole järele jäänud.

Siis heitsid needsamad tatarlased leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maa-


138