kõrgeaulist kuningat just selsamal ajal, kui moskwalane Pihkwas Liiwimaa wastu sõtta walmistas, oma wägedega wälja läksid, siis pidi moskwalane oma sõjawaimustuses peatama. Siis wõttis Poola kuningas moskwalaselt suure ja kindla Polotsko linna wägewa sõjawäega ära ja lõi seal mõnituhat meest maha. Peale selle wõitis ta tormiga ka Sokoli maja ära ja lõi seal 4000 meest moskwalase kõige paremat sõjawäge maha, nende seas mõned kneesid ja würstid, ja wõttis mitu tuhat ka wangi. Selsamal ajal, septembrikuul, wõitis ta ka weel Kasiana, Krasna, Sitna, Torouli ja Sussa majad. Pärast nende kindluste wõtmist läks ta weel kaugemale moskwalase maale sisse ja laastas seal Smolensko, Tsernigowi ja Sewere maakonda kunni Staradubini ja põletas ja rüüstas palju linnasid mitme tuhande külaga ja tõi sealt kaasa suure saagi inimesi ja elajaid. Kui moskwalane Poola kuninga tõtt, wõimust ja wäge tunda sai, siis hakkas ta paremat hinda pakkuma ja Poola kuningaga rahu sobitama.
Rootslaste kaotus, 1579.
Selsamal ajal, augustis, jõudis suur sõjawägi ratsa ja jalamehi ühes hulga suurtükkidega Rootsist Tallinna ja läksid 29. augustil Tallinnast läbi Narwa poole. Seal saadeti 6. septembril poolteistsada hobust salgast lahku maad kuulama Jochim Greve juhatusel. Ja kui need ühe salga tatarlaste peale juhtusid ja mitte ei teadnud, kui tugewad need olid, siis läksid nad neile waprasti kallale. Aga see ilmatu hulk tatarlasi wõttis nad kõik keskele, lõi maha ja wõttis wangi, nõnda et Jochim Greve ja weel kuus teist hädawaewalt läbi wõsa ja räga ära pääsid.
Suur wihm, 1579.
Selsamal suwel walitses arwamata ja kuulmata wihmane ilm niisugusel määral, et wiie nädala peale mitte kolme päewa kuiwa ei olnud, ja raske wihma pärast, mis ööd ja päewad sadas, hakkasid niihästi sõjamehed kui ka kõik teised üsna kohe meelt heitma.
Tatari saadikud Rootsis. Katk Rootsis, 1579.
Aastal 1579, 18. augustil, jõudsid Tatari saadikud, Krimmi khaani poolt läbi Leedumaa ja Köninksbergi kaudu Preisimaal Stokholmi Rootsimaale, kus nad, kui kaks kaamelit ja toreda ruuna olid
137