Tarkus ja Auwäärsus ühes walitsejate härradega lossis, kõigi Tallinna sõjameestega ja auliku Mustpeade seltsiga ja Toome kodanikkudega ja kõigi elanikkudega waenlasele igal ajal wastu on hakanud, neid sagedasti minema saatnud ja mitme penikoorma tagant rööwi nende käest jälle ära toonud ja kui ausasti ja waprasti Teie Aulik Tarkus ja Auwäärsus ühes nimetatud Rootsi walitsusega, kodanikkudega, seltsiga ja kõigi sõjameeste ja elanikkudega ennast on pidanud suures üksmeeles kõigis piiramises, taplustes ja alarmides, niisama kõigis öö- ja päewa-wahikordades üksikult ja hulkades, kus kuulid hulgana ümber pea lendasid ja wägewad kiwikuulid ja tulekerad ka mitte wähe hirmu ei teinud, see on kõigile sõjameestele, kes Tallinnas on teeninud, kõige paremas mälestuses ja on nende läbi ka igal maal kõlanud, teada ja awalikuks saanud.
Ei ole ka minu wähesest teadmisest mitte palju kuuldud, et kuskilgi mingile linnale niisuguste raskete tulekerade ja kiwikuulidega, mis igaüks üle wiieteistkümne tsentneri kaalus, nii kaua oleks peale käidud ja linn siiski seisma jäänud, nagu üksi Tallinna linn nüüdsel ajal. Ja peale kõigi ülewalnimetatud raskuste, mis tallinlastel oli, ei suuda weel küllalt awaldada seda suurt ahastust ja südamewalu, mis Tallinnale pärast ta endist suurt au ja elu ja head käekäiku osaks tuli, ja et need päewad olid tulnud, kus laewad kõigist kristlikkudest riikidest, rahwastest, maadest ja linnadest, mis enne oma staaplit ja ladu Tallinnas olid pidanud, nüüd Tallinnast mööda jooksid, ja et toredast, rikkast kaubalinnast waene ja tühi linn oli saanud, ja ka, et terwe pikk sõja-aeg üsna toiduseta oldi, see, mis käes oli, ära söödi ja kõik wanad warad nõnda ära tarwitati, et paljudel, kes ennast küll kõwasti olid pidanud, meel tusasem oli, kui nad seda julgesid näidata, ja aastast aasta paremat ootasid, aga mida kaugemale, seda hullemat nägid. Mispärast paljud neist, sest et selle määratu pika õnnetuse ots ja lõpp neile liig kirju ja kõigest inimese arust ja mõistusest üle käis, oma elust hoopis wäsinud ja tüdinud olid, nii et paljud sesse kurwastusse surid, nõnda et Tallinnas leski naisi peaaegu enam oli kui mehi, mispärast ka kõik wõõrad, kes Tallinna seisukorda olid näinud, awalikult ütlesid, et nemad ei tea terwes ristiilmas teist linna, kes seda Tallinnale wõiks järele teha. Siiski kannatasid teised selle risti ning kurwastuse kannatlikult ära ja wõtsid ennem kõik wastu, kui et oma linna oleksid maha jätnud ja ajaliku toiduse pärast mõnda rahulikumasse paika läinud. Seepärast olid
121
