mis kiitlemist ja räuskamist ja mis hirmust laskmist wenelase poolt kuulda oli, niikaua kui maja põles.
28. jaanuaril 8 löögi ajal wastu ööd tulid wenelased kantsidega wähe lähemale, mitte kaugele lossi lubjaahjust, ja ehitasid suured blokhausid üles. Seal oli suur larm linnas, nõnda et muud ei arwatud, kui et waenlane tuleb terwe jõuga tormi jooksma. Aga kui see larm oli ära waikinud, tegi üks lipp Rootsi jalamehi ritterliku teo. Nad langesid wenelastele kantsidesse ja blokhausidesse, lõid neid palju maha ja wõtsid wangi ühe moskwalaste pealiku, kes teadmiste pärast wäga tähtis oli, ja tõid ta haawatult linna. Ja tema teadmised ütlesid: Esiteks, et Moskwa suurwürsti sõjawägi, wenelased ja tatarlased kokku, Tallinna all wiiskümmend tuhat meest tugew on. Teiseks, et suurwürst isiklikult mitte ühes ei ole, waid tema tähtsamad kneesid ja wojewoodad, nagu esiteks knees Feder Iwanowits Mistislawski, üks noor mees; siis tema leitnant Iwan Wasiliewits Selimetin Koltsow, moskwalase parem sõjakangelane, kes suurwürstile oli tõotanud, et tema tahab talle Tallinna linna kätte toimetada, ehk muidu ei taha ta mitte enam elawalt tema silma alla tulla; kolmas olla knees Demiter Andreiwits Schorletow; neljas knees Mikita Priemka, kes suurtükiwäe üle on seatud. Kolmandaks, et suurwürst paastu-maarjapäewaks rohkema wäega järele tuleb. Neljandaks, et suurem osa suurwürsti suurtükkisid Tallinna all on, peale selle kaks tuhat tünni püssirohtu, mis nad laskmiseks tahawad ära tarwitada ja seega oma õnne katsuda Tallinna kallal. Wiiendaks, et nad kõik lootuse on kaotanud Tallinnat wõtta ja ütlewad, et see ei ole mitte Polotsko ega Pärnu. Kuuendaks, et need kaks äraandjat leeris nõu olid annud, et kantsid peab ehitama Tõnismäele, kust linn kõige nõrgem on. Muidu ei teadnud ta enam midagi, sest tema ei olnud mitte selle käiguga Moskwast, waid oli kolme päewa eest Padisest leeri tulnud.
Piiramise hakatuses wõttis waenlane linnalt ka wee ära weemaja juures ja tegi weemajast, kust wesi linna peab jooksma, mustusekoha, et tallinlased tilkagi puhast wett linna ei pidanud saama. Aga wee poolest ei olnud seal puudust ja ei olnud ka kitsikust ega puudust ühestki ihutarwitusest ega moonast, waid linn oli terwe aasta peale piisawalt warustatud.
Peale selle olid Tallinna linnal ka truud ja jumalakartlikud walitsejad ja raadimehed. Sest härra Hinrik Klaussen, Kankase
98
