Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/207

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

oleks olnud, waid kõik olid erksad ja heas tujus ja igaühe meelest oli, nagu oleks tal suur kiwi südame pealt langenud.

Kui nüüd waenlane neljat päewa taplusest oli rahu pidanud ja mitte ei wõidud teada saada, mis sel moskwalasel ometi nõuks wõis olla, siis läksid tallinlased ise 26. jaanuaril kõige wäega kuulamise pärast tema juurde wälja ja ei kartnud mitte kunni püha Johannese hospidali taha Liiwamägedesse üsna kaugele minna. Aga wenelased ei tahtnud mitte tugewasti wastu tulla, waid seisid igal pool mustalt ja paksult täies taplusekorras ja ootasid seda, et tallinlased weel kaugemale pidid wälja minema; siis oleks neil kerge olnud tallinlasi keskele wõtta ja maha tappa. Aga iseäralikust Jumala saatmisest lasksid wenelased liiga tuliselt mõned wälja-suurtükid tallinlaste peale lahti, mis neid sundis linna poole tagasi pöörama. Surma ei saanud seal enam kui üks Rootsi maasulane, ja see oli kõik selle päewa kahju ja esimest korda. Aga kui wenelased oleksid südikad sõjamehed olnud ja oleksid mõne tuhande meest kaalu peale pannud ja terwe hulgaga tallinlaste peale tulnud ja neil, kui nad weel linnast kaugel küll olid, tee eest kinni pannud, mida nad kergesti oleksid wõinud teha, Tallinna linnast oleks sel päewal enam kui pool nende oma olnud. Aga neil ei olnud südant ja Jumal ka oli nad pimedaks teinud.

Selsamal 26. jaanuaril, wastu ööd, lõid wenelased Tõnismäele kantsid ja hakkasid järgmisel, 27. jaanuaril, ühel pühapäewal, hommiku wara kartaunidest ja madudest linna peale laskma ja lasksid jutluse ajal püha Nikolai kirikusse wiiekümnekahe-naelase raudkuuli rahwa sekka; ja ehk küll see kirik kodanikke ja sellisid, naisi ja neitsid, wanu ja noori üsna täis oli ja see kuul aknast kirikusse sisse lasti ja rahwa sekka maha kukkus, ei teinud ta ometi ühelegi inimesele häda kui aga ühele noorele kodanikule, Hans von Mallen nimi, keda, kui kuul sisse tuli, üks kiwi akna küljest käest wigastas. Pärast seda aega seati jutluse pidamine püha Nikolai kirikust Püha-Waimu kirikusse, ehk küll ka seegi kirik walju hädaohtu kannatama pidi suurte raud- ja kiwikuulide poolt jutluse ajal ja muidu ka kõik päewad ja ööd.

Selsamal 27. jaanuaril panid wenelased uue seegimaja tulekeradega põlema ja põletasid majal poole katust ja sarikad ära, teine pool päästeti ära. Ei oleks küll wist häda olnud, kui heinad oleksid kaugemal olnud ja hästi oleks walwatud. Aga ei wõi uskudagi,


97