Tormituultest, 1576.
Aastal 1576, kogu sügise kunni uue aastani, olid nii hirmsad tormituuled ja mere kohisemised, nagu seda ükski inimene enne ei ole kuulnud ega mäletanud. Sest Tallinnas üksi ei mäleta ükski inimene, et kirikutornid wõi sadama pulwärgid oleksid ümber puhutud wõi ära uhutud, nagu sel aastal sündis. Ja ühelgi aastal ei ole nii palju laewu ja kuutisid täie lastiga Tallinna all randa aetud, kui sel nimetatud ajal. Ja seda on weel mitmes teises kohas sündinud.
Lühike kirjeldus sellest, mis aastal 1577, moskwalase teise piiramise ajal, Tallinnas on sündinud.
Kui Tallinna omad eelläinud sügisel kindlaid teadusi said, et moskwalane talwe otsa kõige jõuga Tallinna alla tahab leeri tulla, olid nad kaunisti hirmul. Peale selle panid neid mõtlema ka need mitmesugused äpardused, mis neile terwe sügise kestusel juhtusid. Nagu esiteks see, et need 2000 sõjameest, kes Soomest linna kaitseks Tallinna pidid tulema, aga alatise suure tormi pärast pidid tulemata jääma. Teiseks see, et need 120 sõjalist ja püssikütti, keda tallinlased Lüübekist olid palganud, paha ilma pärast ka mitte tulla ei saanud. Kolmandaks see, et mõned Rootsi kuninga laewad moona, rohu ja tinaga kõige koormaga Rootsi kaljusaartele tormi kätte olid jäänud ja ainult üks neist laewadest igasugu tarbewaraga Tallinna oli tulnud, ja kui õhtu eel pulwärgi taha oli paigale jäänud, jooksis ta kohe selsamal ööl randa ja läks üksipulgi tükkideks, nõnda et tallinlased temast midagi kasu ei saanud. Neljandaks olid tallinlased Hansa linnade koosolekul Lüübekis Dantske härradelt tõotuse saanud, et nemad tallinlastele rahaga, wiljaga ja meestega appi tahawad tulla. Seda lubatud toetust Dantskest ära tooma saatsid tallinlased ühe laewa sinna. Aga kui laewa kippar sinna tuli, leidis ta Dantske omad sessamas haiguses olewat, sest nemad olid oma uue isanda, Poola kuningaga, sõjajalale sattunud, ja nad pidid ise ka niisama piiramist kartma. Ei wõinud siis üks haige teisele appi tulla ja kätt ulatada. Wiiendaks wiis suur torm Tallinna sadamast pulwärgi ära, mida ükski inimene enne pole näinud. Kuuendaks jooksid just enne piiramise algust kaks äraandjat, nimelt Diderik Muntsart, ühe sepa poeg Tartust, ja Hans Kock, Põltsamaalt pärit, kes kaua aega mõisameestena olid ratsutanud ja kõik linna
95
