silmas need kõige wähemad, ja need, kes härtsog Magnuse poole hoidsid, olid oma meelest paremal järjel kui kõik Rootsi, Poola ja Taani poolemehed ja pidasid neid teisi kõiki õnnetuiks ja alatuiks inimesiks. Ja kui nad nüüd ka härtsog Magnuse walitsusest kahtlema hakkasid, siis otsisid mõned oma troosti ja warjupaika moskwalaselt, kui nende arust kõige wägewamalt ja tugewamalt. Teised jälle lõid Rootsi kuninga poole ja leppisid Rootsi walitsusega Tallinnas ära. Wiimaks, kui Rootsi kuningas Jumala armu läbi moskwalase üle ja kõigi nimetatud liiwimaalaste meele ja mõistuse üle wõidu sai, siis tulid nad jälle igalt poolt kõrgestinimetatud Rootsi kuninga poole, kes wiimases lõpus nende kõige paremaks isandaks sai.
Wiletsus mõisameestega, 1574.
Kui mõisamehed Kuimetsa leeris Paide wojewooda wastuse ja otsuse kuulda said, läksid nad jälle rööwi peale, ja kui nad Kuimetsa ümbruse kõik olid ära rüüstanud ja lagedaks söönud, siis läksid Uuemõisa, ja asusid sinna jälle leeri ja pidasid rüüstamist ja laastamist, mitte palju paremini kui wenelased ja tatarlased, kes sest paigast sagedasti on üle käinud, siiski neid waeseid inimesi nii üsna paljaks ja tühjaks pole teinud, kui seda Saksa mõisamehed selle ühe käiguga tegid. Seega siis ei saatnud nad tähendatud rööwimisega muud midagi korda, kui et Paide wenelastele Tallinna maad ära ja kätte andsid. Aga waeste wiletsate inimeste ohkamine ja kisendamine tasumise järele ei kannud ka mitte wähe wilja nende wastu. Sest oma reduleeris Haapsalus, Koluweres ja Lihulas kisklesid nad wastastikku igapäew nagu koerad ja tapsid üksteist, ja ka wenelased lõid palju neist maha ja wõtsid wangi, rääkimata teistest hädadest ja nuhtlustest, mis nende peale käisid.
Rootslaste õnnetus Narwa all, 1574.
Aastal 1574, sügisel, jooksid Rootsi kuninga sõjalaewad Narwa moskwalast kiusama. Aga seekordki ei tahtnud asi siin mitte paremini õnnestada kui teiste käikude ja plaanidega. Sest kui nad Narwa all reidil olid, tõusis hirmus tormituul, mis laewad laiali wiis, ja lõi admirali randa ja pea kõik rahwas laewas sai hukka, kelle seas ka üks aadlimees Meisseni maalt ühes oli, nimega Antonius Ploch, kes elusalt moskwalase kätte sattus ja pika wangipõlwe järele Narwas üles poodi.
79
