Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/165

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Aastal 1571, 12. jaanuaril, tuli weel üks salk wenelasi suurte suurtükkide ja tulemüüsritega ja ehitasid kantsi 13. jaanuaril wastu ööd suure külmaga püha Johani ja Waseweski wahele ja hakkasid selsamal ööl laskma ja saatsid linna 16- ja 25-naelaseid ja ka 6-naelaseid kuulisid, aga ei teinud palju inimestele wiga, waid tapsid ainult ühe püssiküti walli peal ja kaks waest naist, lihalikud õed, ühe pauguga ahju peal.

16. jaanuaril lõi wenelane teise kantsi Wiru wärawa ette Pleekmäele ja laskis sealt tulekerasid ja kiwikuulisid linna, aga ei teinud kahju ühelegi majale ega ühelegi inimesele.

17. jaanuaril wõttis wenelane Suure Rannawärawa ees toreda hospidali ehk rõugemaja ära ning tõi sinna mõned suurtükid sisse ja tahtis sinna kantsid ehitada. Aga tallinlased ei jätnud talle palju aega, läksid kohe selsamal päewal kõige jõuga linnast wälja ja asusid waenlasega taplusesse. Aga et wenelastel palju edusam koht käes oli suurte hoonetega, kus ühel pool tugew müür, teisel pool tugew plank ees oli, kus nad suuresti wastu panid ja tallinlastele kahju tegid, siis pidid tallinlased jälle linna taganema ja tõid ühe wangis sakslase kaasa. Kui nad nüüd teda olid usutanud ja kõik teadused temalt kätte saanud, läksid nad kohe õhtu eel kõik suure hulgaga teist korda wälja ja läksid torma rõugemaja peale, tõrjusid waenlased wäega sealt wälja, lõid neid palju maha ja panid maja põlema ning tegid maatasa.

30. jaanuaril põletasid ja lõhkusid tallinlased Kalamaja kiriku ära, ehk küll ilmaaegu.

3. weebruaril saatis wenelane 20.000 rege, kõik rööwisaagiga hästi täidetud, oma leerist Wenemaale.

22. weebruaril lõi wenelane weel ühe kantsi Suure Rannawärawa ette Köismäele ja hakkas sealt hirmsasti laskma ja saatis enam kiwikuulisid ja tulekerasid linna kui enne, aga ei teinud mingit nimewäärt kahju, waid tappis ainult ühe püssiküti Olewiste tornis ja ühe Rootsi maasulase ja ka ühe mõisamehe Süstra walli peal ja ei teinud muidu enam kellelegi wiga.

22. weebruaril toodi Pommeri härtsogi Johan Friedrichi kirjasid öö ajal üle müüri linna. Härtsog trööstis seal tallinlasi ja kirjutas neile, et Stettiini päewal, kus mõlemad wõimumehed, Taani ja Rootsi, ära on leppinud, neid heaga on meeles peetud. Ja see andis tallinlastele uut julgust nende kauaaegses kitsikuses.


55