18. augustil enne lõunat ajasid sakslased ja wenelased ühel tuulsel ja wihmasel päewal, mil nad öö läbi olid ratsutanud, lehmad, mõnisada looma, Tallinna alt ära ja tapsid ja haawasid mõned inimesed wärawate ees.
Lühikene kirjeldus Tallinna esimesest piiramisest moskwalase läbi, kus härtsog Magnus ülem pealik oli, 1570.
Aastal 1570, 21. augustil, ühel esmaspäewal, tuli Holsteini härtsog Magnus Tallinna alla 25.000 wenelasega ja esiotsa kolme eskadroniga mõisamehi, ja pärast tuli Reinolt von Rosen Riia stiftist oma lipuga juurde ja ka üks lipp Saksa jalamehi Kuressaarest.
Selsamal ajal oli ka mõnituhat wenelast ja üks Saksa eskadron, kelle rittmeister Jürgen Tisenhusen (Rannust) oli, Paide maja piiramas. Ja kõik sakslased Tallinna ja Paide all olid suuremalt osalt Liiwimaa junkrud, mõned ka kodanikulapsed Tallinnast ja mujalt, kes kõik oma isamaad härtsog Magnuse katte all mõistmata meelest moskwalasele tahtsid kätte anda, kus ometi iga mõistja mees isegi küll wõib arwata ja aru saada, et moskwalane seda suurt wäge mitte mõne teise kasuks sõtta ei saatnud, waid tahtis oma käega seal wahel olla.
23. augustil said wenelased tähtsa koha kätte, nimelt Rae mõisa ühes hospidaliga ja kõigi eluhoonetega, kiwiehitused ja üsna linna ligi, ja asutasid sinna oma kantsid. Siis tungisid tallinlased kõik koos wälja ja peksid wenelased suure mehisusega ja suure waewa ja tööga sealt minema ja põletasid nimetatud mõisa ja hospidali ning Rae weski maani maha ja tegid maatasa.
29. augustil wiis Karl Hindrichsen (Konkasest) rootslased lossist wenelaste wastu, lõi neid palju maha ja sai ühe surmawalt haawatud bojaari kätte ja wiis lossi.
3. septembril sai waenlane Narwast enam suurtükkisid ja laskis need kõik korraga ülema weski juurest leerist linna peale paukuda, aga ei teinud kahju.
6. septembril said waenlased ühe kuudi, kus 24 tonni wõid sees oli, mis Stokholmist tuli, kätte ja wiisid wõi oma leeri.
49
