ja korratust maitsta laseb — ja ise tahawad ometi head ristiinimesed olla ja peawad wenelasi paganateks ja barbariteks, kuna ometi auwäärt wenelaste keiser niisugust korratust oma maades ei salli, waid kõige waljumalt karistab. Jah, poolakas on koguni kõige ristirahwa kahjuks igawese rahu teinud ristiusu päriswaenlasega, türklasega.
Ja ehk küll Poola kuningas umbes seitsme aasta eest oma kõrgestsündinud õde, proua Katarinat, praegust Soome härtsogi abikaasat, kõigi wenelaste keisrile tahtis abielusse panna, siis kui tema majesteedi keisrinna ära oli surnud, ja seega rahuseisu pikendada, ja ehk küll kõigi wenelaste keisrile kõrgestinimetatud würstipreili ja ka kauema rahu tegemine Poolamaaga mitte wastumeelt ei olnud, aga et poolakad ühe raske tingimuse sinna juurde lisasid, nimelt, et need härrad, kelle kõrgestinimetatud würstinna pidi sünnitama, ja mitte need, kes surnud keisrinnast olid sündinud, Wenemaa pärijad pidid olema, ja et kõigi wenelaste keiser selle peale mitte leppida ja seda wastu wõtta ei tahtnud, siis ei tulnud ei kosjast ega ka rahuseisust midagi wälja, waid pärast seda aega tõusis mõlema riigi wahel awalik sõda, ja wenelane wõttis poolakalt üle saja penikoorma teed kõige paremaid maid ära ja alandas poolakat nõnda, et ta kõige tõe ja püüdmisega pidi rahu paluma, ja ta lubas ka, et kui wenelane temale ärawõidetud maad ja Polotski kindluse ja teised jälle kätte ja tagasi annab ja oma nõudmised Kiiewi kohta maha jätab, siis on tema walmis kõigi wenelaste keisrile kõik maad, linnad, maalinnad ja kindlused, mis tal Liiwimaal on, nende wasta kätte andma. Sellest wõite teie näha, kuda ja kui truisti poolakas Liiwimaa eest hoolitseb. Ja see ei ole mitte luuletatud, waid on selge ja awalik tõde.
Ja siis, see ei olnud mitte hiljuti, waid mitme aasta eest, et poolakas suurwürstile seda pakkus; sellepärast wõetakse need punktid ka tõesti poolakatega harutamisele, kust teie siis näha wõite, et kui poolakas ja wenelane sel teel kokku lepiwad, siis pärast raske ehk ülepea wõimatu on neid abinõusid kätte saada, mis hea Tallinna linna ees praegu lahti on.
Mis wiimaks Harjust ja Tallinnast ütelda, mida Rootsi kuningas omaks kuulutab, siis on asi küll nõnda, et siin kuningas Eeriku ja suurwürsti wahel üks aeg rahusobitusi peeti, iseäranis siis, kui tema k. m. Soome härtsogit ühes tema abikaasaga wahi all pidas ja suurwürstile ja kõigi wenelaste keisrile oma saadikute läbi
32
