Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/141

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tulewat werewalamist wõiks ära pöörda ja rahu ja waikust ja head korda waesel maal jälle jalale seada ja jäädawalt alal hoida.

Ja et meile truu, armulik Jumal niisuguseid häid abinõusid ja teesid on awaldanud, mis mitte ainult praegust õnnetust, sõda ja werewalamist, ka kõik teised wiletsused täiesti ära hoiawad, waid kogu Liiwimaa ja iseäranis Tallinna linn seeläbi kuulmata wabadusele, toidusele ja edenemisele wõiks tulla, siis soowisime meie südamest mõne ustawa ja kohase mehega ausast Tallinna raadist nende ülitähtsate asjade üle sõbralikult läbi rääkida, ja sellepärast kirjutasime ausale Tallinna raadile. Ja et teie nüüd meie soowi ja kirja peale sellepärast siia olete saadetud, siis wõtke, et asja tähtsus seda paremini wälja paistaks, lahkesti meelde tuletada, mis troosti, kaitset ja päästmist see hea maa oma hädas ja kitsikuses Rooma keiserlikult majesteedilt ja Saksa rahwa pühalt riigilt on saanud — ja ometi on selleks riigipäewi peetud ja suuri raharaiskamisi ja raskeid kulusid tehtud — nimelt muud ei midagi, kui et üks pisikene saatkond Rooma riigi poolt Wene keiserlikule majesteedile saadeti, kes ometi mitte midagi ehk wäga wähe Liiwimaa heaks ja troostiks korda saatis, waid ainult selle pisikese wastuse kaasa tõi: „Kõigi wenelaste Suurwürst ja Keiser olewat tungiwa häda pärast sunnitud Liiwimaa wastu sõda pidama ja Liiwimaa olewat ka temale wanast isalik pärandus, sellest ta ei wõiwat ega tahta järele jätta, enne kui ta selle jälle oma walitsuse alla on saanud. Tema nõudwat seepärast, et Rooma Keiserlik Majesteet ja Püha Riik ennast sest maast täiesti lahti ütleksid.“ Ja selle juurde siis on Rooma riik ka jäänudki ja ei ole Liiwimaast pärast enam hoolinud.

Teie wist teate ka teiseks, kuda Liiwi maade seisused kõrgeõndsalt Taani kuningalt troosti, abi ja päästmist palusid kõigi wenelaste kõrgewõimulise keisri wastu ja et tema kuninglik majesteet kõigi wenelaste suurwürstile ja keisrile mitte wastu hakata ei tahtnud ega seda ka ei pidanud, nagu ka praegune Taani kuningas, kui ülepea tahtis omale ja oma wenna härtsog Magnusele wenelastelt rahu saada, ennast kõige kindlamalt pidi kohustama, et ta enam ühtki linna ega alewit Liiwimaal wäega ega muul teel ära ei wõta — ja pidi Jumalat tänama, et suure palumise peale selle tingimusega weel rahu sai.

Mis abi ja troosti kolmandaks Riia peastifti mehed Poola kuningalt on saanud, see on ka enam kui selge, et poolakas neid häid inimesi enam surub kui kaitseb, ja suurt ülemeelt, igasugu teotust


31