Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/124

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Karksi ja Haapsalu saawad Rootsi alla, 1563.

Selsamal ajal laskis kuningas Eerik Karksi majale, ühele neist pantidest, mis Soome härtsog Johan kaasawaraks ja laenatud raha ette Poola kuningalt oli saanud, äkki kallale tormata ja ta ära wõtta, ja ei tahtnud Poola kuningale ega oma wennale härtsog Johanile midagi oma heast tahtmisest anda, waid pidas maja omale ja Rootsi kroonile.

Aastal 1563, 28. juulil, tulid rootslased Haapsalu maja alla, mis Taani kuninga wenna, härtsog Magnuse päralt oli, ja kui pea kümme päewa torma olid lasknud ja Haapsalu omad mingit wälist abi ei teadnud, siis andsid kõik, kes majas olid, nagu: kapitel, raat, rüütelkond ja kodanikud, mitmesuguste eratingimuste ja tagasipidamistega alla, 7. augustil. Kui nüüd rootslased Haapsalu maja ja toome olid ära wõitnud ja kätte saanud, siis rüüstasid nad toomekiriku paljaks ja wõtsid ära kõik missa riided ja kiriku ehted, monstrantsid ja karikad ja kellad tornidest, ja wiisid need Tallinna ja lasksid neist suuri suurtükke walada, ja lasksid toomhärrad ära minna, kuhu need tahtsid, ja wõtsid nende mõisad ära ja panid sõjamehed sisse. Nõnda häwitati see jäle hooramaja, see Haapsalu toom, ära ja kihutati Paali papid sealt minema. Selsamal ajal rüüstasid Saksa ja Rootsi sõjamehed Haapsalu ümberkaudu ja kõigel Lääne maal nii üsna halastamata, et mõned talupojad ise pidid atra wedama ja naised taga atra juhtima, sest et kõik nende härjad ja hobused olid ära wõetud. Ja ehk küll auwäärt raat ja wanemad ja kõik Tallinna kogukond kuberner krahw Schwanto juures kõige agarusega nõudsid, et seda maapaika mitte ei peaks tallatama ja laastatama, sest et Tallinna linn sealt mitmesugust tarwitust saab ja et ka mõlemad kuningad, Rootsi ja Taani oma, sõjas olewat; kes neist kahest wõitjaks jääb, see saawat maa ka muidu kätte. Aga see kõik oli asjata.


Kuda poolakad Eestimaale tulewad ja Koluwere lossi päästaawad, 1563.

Selsamal ajal oli Poola kuningas Rootsi kuninga Eeriku wastu sõda walmistanud ja oli kauni kogu Saksa ja Poola sõjamehi kokku saanud, keda siis Preisi härtsog markkrahw Albrecht Kauna’s Leedumaal üle waatas ja kelle hulgas mõnedki tähtsad härrad ja


14