Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/119

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

mispärast kuninga pärismaad Soomes Liiwimaa pärast mitte wäiksesse hädasse ei sattunud. Ja et Rootsi kuningal sel ajal Liiwimaal muud midagi ei olnud kui Tallinna linn üksi, siis himustas ta selle waherahu ajal Liiwimaal enam maid ja linnu ja lossisid saada ja puutus Poola kuninga ja endise heermeistri maadesse ja majadesse, kust awalik sõda Rootsi ja Poola ja heermeistri wahel wälja kaswas waesele lõhutud Liiwimaale suuremaks kahjuks ja kaoks. Ja niikaua kui need nimetatud wõimumehed isekeskis sõdisid, seisis moskwalane rahul ja laskis need kaks kuningat Liiwimaa majade pärast kiskuda ja kriipida. Temale oli ükskõik, kas need majad Rootsi wõi Poola käes olid, sest tema mõtles: kui nad kaua küll on kiskunud ja on wäsinud, küll tema siis parajal ajal oma tulu ära näeb ja kelle ta siis kotis leiab, selle raputab wälja, nagu pärast ka sündis. Selle mängu pani see kaheaastane rahu käima.

Peale selle soetas kuningas Eerik selle rahu ajal omale weel enam waenlasi. Nimelt esiteks Lüübeki linna, kellelt kuningas terwe laewastiku, mis täie lastiga Narwast oli wälja sõitnud, ära laskis wõtta, sest et ta tahtis Narwa sõitu ära keelata ja kõigi merelinnade laewu sundida Tallinna käima, misläbi ka paha sõda sündis Rootsi riigi ja Lüübeki wahel. Teiseks sai ka Frederik II, Taani kuningas, Rootsi kuninga waenlaseks oma wenna härtsog Magnuse pärast, kellelt kuningas Eerik oli soowinud, et ta ennast oma stiftide ja maadega Rootsi krooni kaitse alla annaks, mis Taani kuningat wäga pahandas, kust siis ka esiteks see wiha ning tüli peale hakkas ja pärast see raske ning pikk sõda mõlema kuninga wahel, mis Liiwimaa lood palju kurjemaks tegi ja Rootsi riiki mitte wähe ei kurnanud.


Poola sobitused Riiaga, 1561.

Aastal 1561, juunis, tuli Nikolaus Ratziviel, üks Leedu würst, keda liht rahwas Radawil’iks nimetas, mõne tuhande hobusega Riiga ja läks Riia all heas sõpruses Keldri wäljal leeri ja jäi sinna mõneks nädalaks paigale. Tema tulemise põhjus olewat olnud, et ta need majad ja maad, mis Liiwi heermeister Poola kuningale oli jätnud, kuninga nimel pidi wastu wõtma ja kaitsewäge seadma, ja ka Riia omasid sõbralikkude läbirääkimistega niikaugele wiima, et nad, kui ennast juba Poola kuninga kaitse alla olid annud, ka kuningale oma wande wannuksid, ilma midagi tingimata ja tagasi pidamata. Sest Riia omad olid end selle otsusega Poola krooni alla


9