ja mitte Poola alla oli saanud. Kui siis saadikud kõik asjad oma meelt wastu nägid olewat, ei jäänud nad sinna kauaks peatama, waid läksid warsti minema.
Selsamal ajal olid Tallinnas ka kuninglikud saadikud Rootsist, nimelt härra Klaus Christiernsen, Hans Larssen ja Herman Brüssner, sekretär, kellel kuninga juhatuskiri kaasas oli, endise kõrge troostikirjaga üks, et nemad kui wolitatud saadikud kuninga poolest tallinlastega kõigis asjus pidid läbi rääkima ja otsuseid tegema ja neile kaitset lubama igaühe wastu, ja siis pidid truudust laskma wanduda niihästi aadlit kui ka linna, mis neile siis wiimaks peale mitmepidist kahtlemist ka kõigi õiguste ja eesõiguste alalhoidmisega wannuti.
Kui nüüd aadel ja linn Rootsi all oli, ei tahtnud Tallinna loss, kus Kaspar von Oldenbockem asewalitsejaks oli, sellega nõus olla, waid tahtis weel wanast walitsusest kinni hoida, mispärast härra Klaus Christiernsenile käsk anti see loss wäega ära wõtta. Ja kui ta seda maja kartaunide ja madudega terwelt kuus nädalat oli lasknud ja hirmul pidanud, ilma et teda kätte oleks saanud, anti ta wiimaks temale moona puuduse pärast kätte, jaanipäewal aastal 1561. Kui nüüd Tallinna linn ja loss mõlemad Rootsi all olid, reisisid Tallinna härrad, nimelt härra Johan Pepersack, purmeister; Johan Schmedeman ja Jochim Bellholdt, raadisugulased, Rootsi, et linna õigusi ja eesõigusi, misüle saadikutega hiljuti häda pärast räägitud ja kaubeldud, kuninga juures kinnitada lasta. Kui nad nüüd parajasti kuninga kroonimiseks Rootsi tulid ja oma püüdmise ette olid toonud, said nad peale kinnituse kuningalt ka muidu head wastused.
Kui nüüd kuningas Eerik Tallinna isandaks oli saanud, awitas ta linna oma kuninglikku tõotust mööda ühe mõnusa summa rahaga ja maksis peale selle weel ära 30.000 taalrit, mis tallinlased heermeistrile Keila mõisa peale olid laenanud, mis raha kättesaamine neile muidu kahtlane oleks olnud, ehk nad oleksid pidanud kaua ootama. Niisama laskis kuningas Tallinnale ka igasugu moona wiia kõigist Rootsi riigi radadest. Siis oli igasugu söögimoon Tallinnas rohke ja üsna odaw, ja ei olnud ka puudust suurtükkidest, püssirohust ega tinast ega mingisugusest sõjamoonast, mida kuningas kõike ülirohkesti Tallinna lossi oli saatnud ja mis niihästi linnale kui ka lossile kasuks pidi tulema. Siis oli Tallinnas nende uue
7
