Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/106

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Talupoegade wastuhakkamine, 1560.

Selsamal sügisel, kui lood maal nii kirjud olid, tõusis kisa-kära talupoegadega ka Harju- ja Läänemaal. Nimetatud talupojad olid aadli wastu üles tõusnud, sellepärast et nad aadlile peawad suuri maksusid maksma ja rasket mõisa tegu tegema ja ei saa selle wastu ometi nendelt mingit kaitset hädas, waid on moskwalase tallata ilma ühegi wastuseisuta. Seepärast ei taha nad enam aadlialused olla ega ühtki mõisategu teha, waid tahawad sellest üsna priid ja lahti olla, wõi tahawad aadli hoopis ära häwitada ja otsa peale teha. Ja jäid nõnda oma tahtmise juurde ja tungisid mõne mõisa kallale, lõid ka mõned aadlikud, kes mõisates kodu olid, maha ja tapsid ära, nimelt Jakob Uxel’i (Lummatist), Otto Uxel’i (Kirketast), Jürgen Rissbitter’i ja Diderik Liwe. Needsamad talupojad läkitasid ka Tallinna linnale oma saadikud linnaga sõprust ja rahu tegema. Aga aadli omadele ei tahtnud nad mingis järele anda. Kui raat nende asja oli ära kuulanud, manitses tungiwalt neid rahu pidama ja oma ettewõttest tagasi astuma. Aga see manitsus ei leidnud nende juures maad, waid läksid edasi ja hakkasid Koluwere maja piirama, kuhu paljud nende eest olid warjule põgenenud. Et nüüd neid Koluwere majast wõiks wälja päästa, pani Kristoffer Mönnikhusen ja mõned mõisamehed end walmis ja langesid mässuliste talupoegade kallale, tapsid neid palju maha ja wõtsid ninamehed ja pealikud wangi, kes siis pärast osalt Tallinna all, osalt Koluwere all ära hukati. Nõnda lõppes see mäss.


Tallinn pöörab Rootsi poole, 1560.

Aastal 1560, sügisel, kui Tallinna linn suures hädas oli moskwalase pärast, kes wahet pidamata linna wärawate all mässas ja mitte ainult linna weiseid, waid ka kodanikke ja muid elanikke ära wiis, ja keegi enam julgesti ei tihanud wärawast wälja minna ja ühtki abi ega nõu enam ei teatud, siis pidid Tallinna omad tungiwast hädast minema oma naabri härra Eerik XIV-da, Rootsi kuninga juurest abi ja troosti otsima ja läkitasid oma saadikud Johan Schmedemanni, linna raatmanni, ja Jost thor Hake, ühe wanema kogukonna-liikme, kõrgestnimetatud kuninga Eeriku juurde niisuguse juhatusega, et nad temalt ühe summa raha taotlewad


106