Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
MARGUS
(nagu wanaema mõtteid mõistes):
Ei ole waja wanu asju meele tuletada. Laske surnud magada. Me — ei ole keegi — puhtad tema elust ega surmast!
(Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.)
MARI
(aralt):
Kas sa süüa ka tahad?
MARGUS
(karmilt):
Ei.
MARI:
Kust sa süüa said?
MARGUS
(kärsitult):
Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud.
MARI
(nukralt):
Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi — (murelikult minema hakates ja peatades) — magama tuled ka wõi?
MARGUS:
Mine pääle.
(Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema — keegi ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil, Margus kargab üles ja kuulatab terawasti.)
