Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/97

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


MARGUS
(ette poole astudes, tusaselt):

Sain, nagu näed. (Jaanusele.) Pole sul waja minna, loom juba oma asemel (Püssi Jaanuse kätte andes.) Säh, pühi see kuiwaks.


JAANUS
(püssi waadates):

Polegi märjaks saanud. Higine ainult.


MARGUS:

No kui hõlgede all oli ja ise pääl istusin.


MARI
(Marguse üleriideid wastu wõttes, weidi etteheitwalt):

Kus sa ometi nii kaua olid!


MARGUS
(tusaselt):

Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis selle üle waja seletust on anda.


WANAEMA
(lepitawalt):

Ega Mari ju halwa pärast ei küsinud!


MARI
(kaebawalt):

Jah, nii pahas tujus on ta...


MARGUS
(äritatult):

Mis ma's teile pean ütlema? Kusagil ma