Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/89

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


WIIES WAATUS.

(Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed on wanemaks jäänud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI — nüüd Marguse naene — näojooned on kõwaks ja waljuks muutunud. Kõigewähem muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on õige wanaks jäänud ja kokkulangenud, tema pää nõtkub, näitab nagu tukuks ta alati. Jälle hiline talwe õhtu ja peerg põleb pihis; wäljas torm ja aegajalt huntide hulumine.)

(Sawiku lähedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga ääres pingi pääl konutab Jaanus, käed süles. POISS-MÄRT lõpetab woodi ääre pääl pastlarihmade sidumist, wõtab kasuka ja kübara waia otsast.)


JAANUS:

Kuhu see Märt siis weel wastu õhtut minema ehib?


MÄRT:

Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju sääl on, ja — tea kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale wastu.