Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/88

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


PERENAENE
(valjult):

Ära siis wõta Jumala nime suhu, kui sa ei tea!


TIINA
(wihaselt):

Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom!


PERENAENE:

Ei ole libahunt Jumala loom! Ei kõlba see inimeste hulka! Kasi!


TIINA:

Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil ei ole julgust ega jõudu, armastust ega ustawust — midagi ei ole teil! Ja tahate kohut mõista? Teie?!

Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam õigust ja enam halastust! (Astub uhkelt läwe poole. Minnes muutub tema wiha ärduseks. Läwe pääl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes ära.)


(EESRIIE.)