Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
JAANUS
(näeb teda kõige enne):
Meie kadunud, inimene!
MARGUS
(üles karates, et Tiinale wastu jooksta, õnnelikult):
Tiina! Oled sa ometi korra tulnud...
PEREMEES
(Margust karmilt istmele surudes):
Siia jää! Sellega õiendan mina!
(Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika käest paneb ja tulejale wastu astub.)
PEREMEES:
Kust sa tuled?
TIINA
(waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sõna suust).
PEREMEES
(raudselt):
Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja?
TIINA
(aralt):
Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka tulla! (Hakkab nutma.)
PEREMEES:
Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas?
