Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/64

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

äritatud olekust on näha, et ta tumedate mõtetega wõitleb. — Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaene, kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on, mis aegapidi kuuldawale tuleb.)


PEREMEES
(käsa laotades):

No ütle!.. Mis sa narriga ikka teed!


PERENAENE:

Ammu oleks tüdruk waja silma alt ära saata olnud!


PEREMEES:

No ja, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu üle ei jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega — (käsa laotades) oma häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta!


PERENAENE:

Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele ütles!


PEREMEES
(ähwardawalt):

No tulgu tagasi!


PERENAENE
(Marguse poole astudes):

Ära tuled ka wõi?


MARGUS
(kaeblikult):

Kuida ma tulen, kui nägid, et... ära jooksis ja ei tea, mis ta teeb!