Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/52

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


KESKEALINE MEES:

Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wõtta! Siis tekkiwad ikka kõiksugused hullud jutud!


JASS
(on ennast metsa ära peitnud ja heidutab säält):

Õhõi, õhõi, soend, soend, libahunt! Silmad põlewad pääs kui tulerauad!

(Kõik kohkuwad ja lööwad lahku; lapsed jooksewad tõrwapüti alla hunikusse.)


EPP:

Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuwad inimeste tuju! Jaani-õhtul ei ole nüüd paremat. Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge tüdrukud, hakkame nukku jooksma, et korra otsa pääle saame! Tulge!


WANEM INIMENE:

Ära rikuwad tuju jah!


TÜDRUKUD
(läbisegi):

1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa!


EPP
(edwistades):

Mina nüüd weel!