Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/22

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama!


JAANUS
(woodi ääre päält):

Jah, ema luiekambris raejalgade pääl. Nägin kui sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi käepärast ei olnud. Wisati muud kui eest ära sinna!


PERENAENE:

Wastu ööd weel niisugust asja kõneled! Ei tule wõi unigi enam silma.


JAANUS
(raskelt):

Jah! Ega ei taha tulla!

(Waikus. Peremees ja perenaene pöörawad kambrisse minema.)


LAPS
(ahju pääl tõuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: südant lõhestaw hüüd):

Ema!

(Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.)


(EESRIIE.)