Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/12

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

muste all, lakaga mütsid; alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlematel walged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks lendab lahti, pimedast tungib külma auru sisse.)


PEREMEES
(sulasega üle läwe astudes):

Tere õhtust! Meie ka siin.


PERENAENE
(suure hää meelega):

Teie ka jah, Jumalale tänu! Ruttu, ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta.


MARGUS
(kähku, riideid wõttes):

Mina lähen, wõtan hobuse lahti.


PEREMEES:

Kui sa hää mees oled! Laota temale siis ka riie pääle ja seo londiga kinni!


MARGUS:

Küll Saab! (Õue ära.)


PERENAENE:

Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära?


PEREMEES:

Ei olnud meil wiga midagi. Ei näinudgi teisi.