Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/100

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


JAANUS:

Häbemataks lähewad need ka!


WANAEMA
(kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes):

.... oh Peeter, püha sulane,
Pane koerad kaleeie,
Hurdad ümberrõngaeie....


MARI
(särgiwäel, erutatult üle kambri läwe):

Margus! Wõta püss, hirmuta! Küllap on lauda ukse kallal! (Lööb ukse jälle kinni.)

(Margus on juba kübara pähe surunud, nurgast püssi wõtnud ja — Jaanus on temale ukse awanud — kaob üle läwe. Jaanus kuulatab lahtise läwe pääl, tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine kaugemale läheb.)


WANAEMA
(on ennast üles ajanud, kobab läwe poole ja pomiseb lõdisedes):

.... Metsapeni, pikkalõuga,
Metsa kuldane kuningas,
Mine sooda solgutama,
Mine laanta laiutama,
Kiwi külgi kiskumaie....

(Wäljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa äkiline karjatamine.)


JAANUS:

Püha Jumal taewas! (Kargab üle läwe ja jookseb hääle poole.)