Praust Engelberti surm; Johannes tema asemik. Mõnesugused uuendused.
§ 3. Kui ka sellelsammal aastal Engelbert, Püha Maarja kiriku praust, ära suri, wõttis piiskop Scheta1) kloostrist ühe mehe, kes oli waikne, mõistlik ja tark kõikide oma teede pääl, Johannes nimi, ja säädis teda jälle oma wenna, endise auustatut prausti asemelle ja usaldas püha Maarja kiriku tema juhatuse alla. Ja et seesamma Johannes püha Augustiini ordust ja säädusest oli, kellel walge riie on, mis tõeste puhtust tähendab, siis laskis piiskop selle riide sarnatseks selle kiriku preestrite2) mustad riided ja pääkotid wõi koogelid3) walgeks muuta. Ja et weelgi seest ja wäljaspidi paganate eest kartust oli, siis elas seesamma kiriku walitsus seespool esimest linna, esimese linna ehitatut kiriku sees. Ja pärast selle kiriku ja linna põlemist4) on nemad wäljapoole müürisi Düüna ääre püha neitsi Maarja kirikut ehitama ja sääl elama hakanud. Selle aasta ristisõitjad oliwad aga müüride kõrgenduse ja muu töö pääle, misga nad Jumalat wõisiwad teenida, sõnakuulelikult walmis.
Wene kants Gerzike wõidetakse ja põletatakse ära.
§ 4. Kui juba sügisesed päewad ligi jõudsiwad, pidas piiskop, kes alati Liiwi maa kiriku edasimineku ja kaitsmise eest muretses, oma mõistlikumate meestega nõuu ja katsus hoolega läbi, kuidawiisi tema noort ristikogudust Littawite ja Wenelaste kiusamistest wõiks päästa. Ja tema tuletas enese meele kõiki seda kurja, mis Gerzike kuningas littawitega Riia linnale1) ja Liiwlastele ja Lätlastele teinud. Sellepärast sai selle kristliku nime wastase wastu sõtta minna, nõuuks wõetut. Nimelt oli see Gerzeke suningas Wsewolod2) kristliku nimele ja isiäranis Ladinlastele ikka üks tige wastane. Tema oli ühe wägewa Littawi mehe3) tütre eneselle naiseks wõtnud, oli kui üks nendest,
§ 3. 1) Scheta koht on Marki grahwi wallas Unna ligidal. — 2) canonicorum = Doomi härrade. — 3) et cappas seu cucullas = üle pää ja õlade kantawad kotid wõi kapuzed munkadel, wõi nende mütsid. — 4) millest 18, 6. räägitakse.
§ 4. 1) 7, 8; 10, 1 ja 12? — 2) waata 7, 8. 17, 3. 18, 4. 9. — Gerzeke wõitmisest räägib Salmiku kroonika 660 j. e. hoopis teist wiisi. — 3) Selle nimi on Daugerute, 17, 3.
