meie seda teeme ja nende eest põgeneme, ja oma rahwalle häbi teeme! waid palju ennem mingem oma waenlaste pääle katsuma, kas meie nendega mitte sõdida ei wõi.“ Ja Semgallid ei wõinud neid sellest mitte tagasi pidada. Semgallisi oli nimelt otsatu hulk, kelle pääle Sakslased endid toetasiwad, ehk kül palju ja kange wihm kõik kohad üle oli ujutanud. Siis läksiwad nemad julgeste Littawi maa sisse, jagasiwad omad wäehulgad küladesse ja leidsiwad need tühjad, kust mehed kõik oma naiste ja lastega põgenemise läbi ära oliwad pääsenud. Seda kartes, et neil wõitlus tulemas, kogusiwad nad endid ajawiitmatta kokku ja säädsiwad endid wiiwitamatta sellelsammal päewal tagasiminekulle walmis. Kui Littawid seda märkasiwad, lendasiwad nad oma tuliste hobuste seljas igalt poolt nende ümber ja kihutasiwad, kuida nende wiis on, paremalle ja pahemalle poole, kord põgenedes, kord tagaajades, ja odade ja noolide wiskamisega palju haawates. Nüüd ühendasiwad Sakslased endid kiilu wiisi kokku, ja lasksiwad, wäe seljatagust warjates, Semgallid ees minna. Need pöörasiwad äkitselt põgenema, ja sõkkusiwad isi üksteisi tungides maha, teised ruttasiwad metsade ja soode poole, ja nõnda langes kõik selle sõdimise raskus Sakslaste pääle. Ehk kül mõned nende seast wäga wapraste wastu paniwad ja kaua wõitlesiwad, siis oli neid ikka wäga wähä ja ei jõudnud nii suure hulgale mitte wastu panna. Sääl juures oliwad ka wäga wahwad mehed, Gerwin ja Rabodo mitme teistega; pikalise wõitluse järele langesiwad muist haawatut, muist saiwad wangi, Littawi maale, wastastest ära wiidut, teised pääsesiwad põgenemise läbi ja pöörasiwad Riiga tagasi, kuulutama, mis oli sündinud.
Kristlased ei wõta enam paganaid teiste paganate wastu appi.
§ 3. Kui nemad omade põgenemisest ja Littawite julgusest kuulsiwad, siis leinas lin, ja äkitselt sai Riiglaste kannel kaebduseks ja nende laul nutja hääleks1). Ja palwes taewa poole wõtsiwad kõik wanemad ja mõistlikumad mehed nõuuks, et nemad endid edespidi iialgi paganate hulga pääle ei pea toetama, ega ka paganatega teiste paganate wastu sõdima, waid Jumala pääle lootma ja Liiwlaste ja Lätlastega, kes juba ristitut, julgeste kõikide paganate2) wastu wälja minema, — mis ka nõnda on sündinud. Sest sellelsammal aastal sai püha neitsi Maarja3)
§ 3. 1) Hiob 30, 31. — 2) gentes = rahwaste. — 3) katoligi usu järele.
