Eessõna.
„Armsad Eesti wennad! Meie maa ajaloost on juba mõnda kirjutatut ja mõnigi hää ja tulus raamat wälja antut, aga ühte täielikku raamatut meie maa kõige esimesest ajaloo kirjast, mida Origines Livoniae nimetatakse ja ühest Läti preestrist Hendrikust arwatakse ülesse pandut olewat — ei ole meil tänini Eesti keeles weel mitte olnud, ehk selle nimi meil mõnede tükkide läbi muidu juba kaunis tuttaw on. Sellepärast julgen seda siin nii täielikult, kui see Ladina keeles on, oma armsate wendadelle pakkuda, et Eesti rahwal sellest ka üks täielik raamat oleks.
Ma olen selle raamatu kirjutusega enam waewa näinud, kui seda päälsekaudu wõib arwata. Kõige esiti wõtsin ma kõik need raamatud kokku, mis Saksa keeles sellest ümber on pandut — mille kättemuretsemise eest ma Tartu suurkooli prohwessort Dr. L. Stieda siin awalikult tänan, — nimelt J. G. Arndti wäljaanne aastal 1747; Dr. A. Hanseni wäljaanne[1] 1853 ja Dr. Ed. Pabsti wäljaanne 1867. Kõiki neid läbi uurides leidsin ma, et Ed. Pabsti wäljaanne ja worm kõige mõnusam oli Eesti keelde ümber tõlkuda, sest et teistel wäga liiga palju tähendusi ja seletusi juures oli, mis õpetatut meestel ainult tarwis tääda. Ed. Pabst oli oma raamatu otse wanade käsikirjade järele Ladina keelest Saksa keelde ümber pannud, kuna Arndt ja Hansen selle loo J. D. Gruberi trükitut raamatu järele ümber oliwad tõlkinud. Gruber, üks Hannoweri mees, andis selle loo aastal 1740 wanade käsikirjade järele Ladina keeles trükki, mis enne teda arwata 250 aasta eest paberi pääle kirjutatut olnud. Käsikirjas olnud selle loo päälkiri „Historie“ = ajalugu, — aga Gruber annud sellele nime: „Origines Livoniae,“ = Liiwimaa alguslood, — ja on nende lugude juure wäga palju ja pikki seletusi lisanud. Ommeti oli tema ajal weel selle loole auk sisse jäänud, sest et tema käsikirjas mitu lehte — päät. XXIV § 6 —
- ↑ Millega ka Ladina keele lugu Gruberi järele wälja on antut.
