Kui see nimetatut päew kätte jõudis, kogusiwad Liiwlased, sõariistadega ehitatut, endid Wooga jõe ääre arupidamisele kokku. Ka Holme kantsi wanemad, kes kõige selle õnnetuse alustajad oliwad, sõitsiwad laewadega nende juure ülesse, pidasiwad Üksküla kantsi al kinni ja kutsusiwad neid2) ligi tulema.
§ 5. Sakslased aga, kes Liiwlaste kawalust märkasiwad, ei läinud mitte nendega sinna. Teised aga läksiwad oma hakatut teed edasi ja pidasiwad oma rahwaga Kristlaste wäljaajamise üle nõuu. Selle wahel palusiwad kaks ümberpõõrdut Üksküla Liiwlast, Kyrian ja Layan, Konradit, kes selle kantsi ülem oli, wäga südamest, et ta neid Liiwlaste kogu juure minna lubaks, et nemad, kui nad nende südame kangust näewad, seda kodu tääda anda wõiksiwad, mis nõuu neil ristiusuliste wastu ette on wõetut. Et nemad aga oma suure hulga sugulaste ja sõprade pääle toetasiwad, sellepärast julgesiwad nemad oma wastaste suure hulga juure minna. Et Konrad nägi, kui wäga rumal see oleks, niisuguste tigedate Liiwlaste hulga ligi minna, siis keelas tema neid seda tegemast. Ommeti andis ta nende suure palumisele järele ja laskis neid minna. Kui nemad selle kogupaika astusiwad, saiwad nad kohe wanemist kinni wõetut ja sunnitut, oma usku Kristuse sisse ära wiskama ja Sakslasi maha jätma. Aga kindlas Jumala armastuses tnnnistasiwad nemad, et nemad kõigest südamest selle wastu wõetut usu poole hoiawad; nad tunnistawad, et ükski häda ega piin neid ristikoguduse armastusest ega osasaamisest lahutada ega lahtikiskuda ei wõi1). Sellepääle läks aga sugulaste wiha nende wastu nõnda põlema, et nende wiha nüüd palju suurem oli, kui endine armastus2). Nõnda sündis siis, et kõikide Liiwlaste nõuu järele kõied nende jalge külgi seoti, ja neid keskelt lõhki kisti; kõige kibedamat piina on nad neile teinud3), sisekonnad seest wälja kiskunud ja käed ja jalad küllest ära wennitanud4). Meie usume kindlaste5), et nemad pühade märtiiridega nii suure kannatuse eest igawese elu on saanud.
§ 6. Nende kehad hingawad Üksküla kirikus ja on piiskopi Meinhardi ja Bertholdi haua kõrwa maha maetut, kellest esimene kui usutunnistaja ja teine kui märtiir, kes, nii kui ülewel ööldut, neistsammust Liiwlastest ära on tapetut, — sääl hingawad.
2) säälasi Sakslasi.
§ 5. 1) Room. 8, 35. 39. — 2) 2 Saamuel 13, 15. — 3) Wistist enne lõhkikiskumist? — 4) Nende kuulsus on ka Saksamaale ulatanud, et ka Lüübeki Arnold neist märtiiridest tääb rääkida. — 5) De quibus non est dubium = Sellepärast ei ole kahtlust etc.
