Wene saadikud Liiwi maal; mässajad Liiwlased koguwad endid Oogeri jõe juure.
Kui kuningas neid oli ära minna lasknud, jõudsiwad nemad Kokenhuusi4), ühte Wene kantsi õiete ruttu. Säält saatsiwad nemad ühe diakoonuse Stehwani, — muidugi teine, kui see esimene märtiir5) —, abtiga Riiga, piiskoppi wastu tulema kutsuma; läbirääkimise päew oli 30. Juuli6) nimetatut ja koht Wooga7) jõe ääres tähendatut. Teised aga laotsiwad endid üle maa igale poole laiali ja kutsusiwad Liiwlasi ja Lätlasi, keda õiete Lätgallideks8) kutsutakse, sõariistadega wälja. Siis tuliwad Liiwlased, ei mitte üksi kuninga tahtmise, waid ka ristiusklikkude hukkamise pärast sinna kokku. Lätlased wõi Lätgallid, kes alles paganad oliwad, aga Kristlaste eluga rahul oliwad ja neile hääd soowisiwad, ei tulnud mitte nende wõltside nõuupidamisele, ega lasknud endid ka Wenelaste kingituste läbi ahwaldada, Sakslastele midagi kurja tegema9).
§ 4. Kui piiskop kuninga saadiku, eesnimetatut Stehwani poolest selle läbirääkimisele sai kutsutut, andis ta omade nõuu järele järelseiswa wastuse: „Täädawalt,“ ütles tema, „on kõikide maade sees see tuttaw kombe, et saadikud, kes omast isandatest läkitatut, nende juure lähäwad ehk neid ülesse otsiwad, kelle juure nemad on saadetut, ja et iialgi üks würst, olgu ta nii alandlik ehk sõbralik kui tahes, omast kindlusest neile saadikutele wälja wastu ei läha. Sellepärast, ütles ta, on see sündlik, et need ja nende saadikud meie juure linna tulewad, kus meie ja meie seltsimehed neid auusamal wiisil wõime wastu wõtta ja ülespidada. Tulge siis ilma kartmatta; teie saate auusal wiisil ülespeetut!“1)
4) kes Riiglastega sõbrad oliwad, waata 9, 10. — 5) Kreeka usu preestri. Siin on Hendrik lugejaid koguni lapsikuks pidanud, et nemad ehk seda Stehwani selleks märtiiriks peawad, kellest Ap. Teg. päät. 7 räägitakse. — 6) Dr. Hansen ütleb, et see tema rehkenduse järele 30 Mai olewat olnud. — 7) praegune Oogeri jõgi, mis Üksküla ja Lenewarde wahel kaunis Düüna Liiwlaste maa keskel Düüna jõkke lähäb. — 8) Nende maa kutsutakse ka Lätgaliaks; wana Läti keele järele tähendab „gals“ = maa, nagu Semgalia = Madalmaa; mis „Läti“ nimi tähendab, ei ole tänini weel keegi päris otsust kätte saanud. Semgallid ja Seloonid oliwad ka Lätlaste sugu, millest praegused Kuura maa Lätlased on tulnud. — 9) Liiwlased ja Kuurlased oliwad enne see wanem ja wägewam rahwas, kes Lätlasi surusiwad, sellepärast ei tulnud Lätlased mitte Sakslaste wastu; pärast läks lugu teisiti.
§ 4. 1) Piiskop peab, kui würst, oma auu kinni; nimelt ei taha ta Wenelastega tegemist teha, ega ka ennast häda sisse anda. —
