ilmutanud. Ja säält läks tema edasi Tarwenpäässe6) ja tegi nõndasammuti. Ja Daanlased tuliwad sinna, nii kui nemad kutsutut oliwad; siis sai rahu tehtut, esiti Sakslaste ja Daanlaste wahel, ja selle järel kõikide maade Eestlastega. Selle pääle läks seesamma saadik Tabelliini7) maa jao sisse, kuhu kõik Wiru maa vanemad tema juure kokku tuliwad ja tema käest Kristlaste õpetust ja usku kuulsiwad; ja tema wõttis neid kõiki püha isa walitsuse alla ja säädis neile nende eneste seast wanemad ja kohtumõistjad kõikide nende maakondade sisse. Ja siis läks tema tagasi Tarwenpäässe. Ja säält reisis tema Talinnasse Daanlaste kantsi, ja ka siin sai tema Daanlastest ja Rootslastest, ja kõigist, kes sääl elasiwad rõõmuga wastu wõetut. Ja sellepääle hakkas tema neid poisikesi, kes Wiru maa eest pandiks oliwad, nende käest tagasi nõudma. Aga nemad ei tahtnud neid mitte tema kätte tagasi anda; ommeti saiwad nemad kirikliku Zensuri8) läbi wiimaks sunnitut neid tagasi andma, ja tema saatis need pandid Wirumaale nende wanemate juure tagasi. Ka Warbolased wõtsiwad selle Rooma saadiku rahu wastu ja tuliwad tema juure Talinnasse; ommeti andis tema neid Taanlaste suurte palwete pääle teiste Harilastega Daanlastele tagasi. Selle kihelkonna9) aga, mis Lääne järele nimetatakse10), kõige muu Lääne, Wiru ja Järwa maaga, wõttis tema püha isa walitsuse alla. Ka Talinna Eestlased kogusiwad endid tema ette ühes Daanlastega kokku, kellele tema wagalt igawese õnnistuse sõna jagas ja neid truuiste maenitses, et nemad11) sõbralikus ühes elamises uskmatate kurje nõuusid edespidi mitte enam kuulda ei peatsiwad wõtma.
Kui tema nüüd kõik seda ära oli toimetanud, saatis tema omad preestrid Lääne maale ja pööras isi Sakala maalt läbi Riiga tagasi. Aga seesamma preester, Peeter Kaikewald12) läks oma kaaswennaga, ühe preestriga, Sontaganasse, kus Läänlased neid rõõmuga wastu wõtsiwad ja nende käest Jumala sõna kuulsiwad, ja lasksiwad endid neist ristida mehed, naised ja lapsed,
6) Wist wana Eesti keele järele, kus põder „Tarwas“ on kutsutud. Kadrine kihelkonna nime olnud enne Torvestävärä, Terevestevere, Teristevere, Tristfer wissist endise kiriku lähidal seiswa Tirastwere küla järele. — 7) Wiru maa lõunapoolne jagu 23, 7. 24, 1. Tabeliin ei elanud wist mitte enam, 24, 1. — 8) kogudusest wälja lükkamise läbi, nii kui § 6. — 9) 28, 2. — 10) Et Maritima, s. o. mereäärsel maal 7 kihelkonda on, siis on, see (maritima) kihelkond etc. nagu hoopis isiäralik. On see siis Ridalu koht, wõi põhjapoolne Lääne maa? Ühenda 15, 1 ja 18, 5. — 11) Eestlased. — 12) Üh. 19, 4. 7. 24, 1 j. e. See teine preester siin, wõib Hendrik olla, sest 24, 1 j. e. on tema ka Peetri seltsis. —
