Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/208

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
21
Päätük XXIV. 1220 aasta.

sisse saatnud, kes mõned külad ristisiwad ja teistesse saadikud saatsiwad, kuhu nemad isi mitte nõnda ruttu ei wõinud jõuda ja käskisiwad kõigis külades suured puust ristid ülesse panna; ka saatsiwad nemad pühitsetut wet talunikkude käte läbi ja käskisiwad neid sellega oma naisi ja lapsi kasta1) , mille kombega nemad Riiglaste prestritelle ette jõuda tõttasiwad ja selle wiisiga kõiki seda maad Daani kuninga käe alla eest ära wõtta püüdsiwad.

Kui Peeter ja Hendrik seda märkasiwad, läksiwad nemad ära Järwa maale. Ja kui nemad sääl esimestes külades wäga palju inimesi oliwad ristinud, kuulsiwad nemad et Wolter, üks Daanlaste preester, sinna olla tulnud, läksiwad nemad temale wastu ja ütlesiwad, et see maa Riiglaste walitsuse al olla, ja kinnitasiwad, et see wiina mägi ristisõitjate hoole ja Riiglaste töö läbi püha neitsi lipu al olla istutatut saanud. Selle järel läksiwad nemad sellesamma preestriga Daanlaste kantsi juure2), kus nemad kõrge auuwäärt Lundi pääpiiskopi Andrease ees sedasamma kuulutasiwad. Ommeti ütles see pääpiiskop et kõik Eesti maa, kas olgu Riiglastest wõidetut, ehk tänini weel mitte alla heidetut, kõik Daani kuninga päralt olla, sest et see Riia3) piiskoppide poolest Eestlaste wastu antud abi eest temale olla antut. Ja tema saatis saadikud Riiga ja käskis, et nemad neid maha rippuwaid4) kobaraid mitte ei peaks noppima ega oma preestrid Eesti maa nurkadesse õpetama saatma. Temale kirjutas Riia piiskop, kõrge auuwäärt Albert, tagasi: seesamma Eesti ristikoguduse wiinamägi olla mitu aastat enne Daanlaste aega tema omadest juba ammugi istutatut ja paljude Sakslaste werega ja palju sõa waewaga haritut, ja tema preestrid ei olla mitte Eesti maa nurkades, waid kesket Järwa maad ja ka Wiru maal, kunni pääpiskopi enese silma alla ilmunud.


Albert paneb Daani nõudmiste wastu. Mõega rüütlid heidawad Daani nõuusse.

Kui Daani kuningas seda kuulis, sai tema Riia piiskopi wastu wähe pahaseks; ommeti kutsus ta teda, et ta rüütli wendadega tema ette pidi tulema. Tema aga ei tulnud mitte, waid tõttas selle tüli pärast püha isa juure, kuna rüütli wennad, Wõnnu Rudolhw teistega, kunninga juure tuliwad; ja kuningas


§ 2. 1) Teiste tääduste järele olla need talunikud selle pühitsetut weega ka oma loome kastnud.2) Talinnasse.3) Waata 23, 10.4) mis ilma waewata kätte wõib saada. —