jäiwad2); sellepärast on kirik ligi 200 marka3) kahju saanud. Sellepärast põgenesiwad papid Ükskülast Holme ja ei täädnud, kuidas ehk kuhu kohta endid peita.
§ 10. Järgmisel paastu ajal kogusiwad kõik Liiwlased endid kokku ja wõtsiwad nõuuks, et iga pap, kes pärast Lihawõte weel seie maale pidi jääma, ära pidi tapetama1). Sellepärast on siis surma hirmu kui ka karjatse otsimise pärast papid Saksi maale ära läinud2). Ka oliwad Liiwlased nõuuks wõtnud, kaupmehi, kes seie oliwad jäänud, ära tappa. Kaupmehed aga andsiwad nende wanematele kingitusi ja päästsiwad nõnda endi elu.
III. Päätük.
Kolmandama piiskopi Alberti esimene aasta.
Albert walmistab ennast ristisõidu pääle.
§ 1. Aastal 11981) sai auuwäärt Albert, üks Breemi doomihärra piiskopiks õnnistatut.
§ 2. Oma pühitsemise järel läks tema järgmisel suwel Gootlandi ja on sääl ligi 500 meest risti tähega Liiwi maale tulejaks tähendanud.
2) Neil oliwad siis juba omad kiriku maad. — 3) Ladina keeles seisab ducentos martyres = 200 märtiiri; ommeti seletatakse seda nõnda, et marderi (nugise) nahad sellel ajal siin maal raha asemel oliwad, Ladina keele „martyres“ siis Saksa keele „mardere“ tähendab ja nõnda 200 marka (marderi wõi nugise) nahku (nagatae) wälja tuleb. — Wõi oli see üks wilja mõet?
§ 10. 1) capite puniatur = elust nuheldama. — 2) Et 4, 2. weel wendi Ükskülas oli, siis ei ole need 2, 9. põgenejad papid mitte kirikuwalitsuse liikmed, waid ilma kindla asemeta wallalised papid olnud, kellel midagi kaitsta ega ka kaotada ei olnud.
§ 1. 1) Läti Hendriku aastad p. Kr. hakkawad alles 25. Märtsiga ja nimetatakse „Maarja aastadeks,“ sest 25. Märts on Maria kuulutamise päew. Albert on aga 1199ma. Jaanuari aasta sees Märtsi hakatuses, mis alles 1198 Maarja aasta sees on, piiskopiks saanud. — Waata Dr. Hanseni eeskõne lehek. 26 Script. rer. Livonicarum.
