Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/196

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
9
Päätük XXIII. 1219 aasta.

tega Sakalased ja ka Ugaunialased ja tõttasiwad edasi3) Järwa maale, walitsesiwad endille Järwlaste hulgast teejuhid ja tungisiwad kõige öö läbi Wiru maale sisse, mis üks sigitaw ja wäga ilus maa, kena, tasase põldudega on; sinna tuliwad Järwlased neile järele, niihästi ratsa kui jala rahwas. Ja Wirulased ei olnud mitte kuulnud, et Liiwi maa wägi tulemas oli; sellepärast oliwad nemad kõik omas külades ja majades. Ja kui hommik oli saanud, laotasiwad nemad omad wäed kõige maa sisse laiali ja andsiwad mõne koha Järwlastele, mõne Ugaunialastele4) ja mõne teise Liiwlastele ja Lätlastele ära riisuda. Ja nemad leidsiwad kõige rahwa terwe Wiru maa sees omas külades ja lõiwad neid suuremast wähämast saadik maha ja ei annud neile mitte armu, niipalju kui nemad neid meesterahwa soust eest leidsiwad, ja wõtsiwad naised ja lapsed wangi, ajasiwad hobused ja elajad hulgal kokku ja saiwad palju saaki. Ja Sakslased säädsiwad oma kogupaiga ühe suure küla sisse, keda Turmeks5) kutsuti, aga Liiwlased ja Lätlased walitsesiwad oma Maja6) Awispäässe7), Sakalased laagerdasiwad endid Tallinna maa8) sees, Järwlased puhkasiwad oma rajade9) sees ja Ugaunialased riisusiwad oma lähemat10) maad, keda Pudiwiru11) hüütakse ja jäiwad sinna aset pidama. Ja kui nemad wäga raskeste wiis päewa aega kõiki seda maad oliwad löönud, ja mitu tuhat inimest tapnud, tuliwad wiimaks nende maade wanemad, kes põgenemise läbi ära oliwad pääsnud meie juure ja palusiwad haledaste rahu. Ja Rudolhw, rüütli wendade ordumeister ütles: „Tunnete teie enestel siis weel rahu tarwis olewat, kes teie meie rahu oma sõdade läbi sagedaste rikunud olete? Aga rahu ei saa teile mitte antama, ilma õige rahutooja rahuta, kes mõlemad üheks on teinud12), kes maapäälist taewasega on ühendanud ja rahuks ette toonud, kes


3) Talwe pärast wõisiwad nad õigemat teed, wist üle Nawesti minna.4) kuhu jääwad Sakalased?5) Daani ajakirjas Liber census Pormas nimetatut 70 adra maaga; praegune suur Torma küla lõunaõhtu pool Rakwerest.6) 15, 7; kogupaiga.7) Awispää küla Weikse Maarja kihelkonnas, wana kantside asemetega.8) Ka Liber cens. järele on põhjaõhtu poolne Wiru maa jagu Talinna kiilegunde päralt olnud, eesnimetatut Tormas muidugi ka. Praegu nimetut Talinna maa jagu ei olnud weel mitte Daanlaste käes (§ 2); ühenda § 9. 24, 1 j. e.9) wissist mitte Järwa, waid ennemine naabrus olewa maa sees; ühenda § 9 lõpul, kus Hendrik seda kohta mitte ei tää.10) mitte, mis nende maale, waid mis nüüd neile kõige lähem oli. sest et Ugaunia mitte Wiru maasse ei puutunud.11) lõunapoolne Wirumaa jagu, 24, 1; üh. 29, 7. Pudiwere mõis Siimona lihellonnas näis seda nimet ülespidanud olewat.12) Eweesuse raam. 2, 14. —