richi asemele säädsiwad nemad tema10) kaplani11) Witslawi jälle piiskopiks. Ja kui kants walmis oli ja inimesed sisse pandut oliwad, läks kuningas Daani maale tagasi. Aga piiskopid jäiwad kõik kuninga meestega sinna, kes kõige selle aasta läbi Tallinlastega on sõdinud, kunni nemad wiimaks ristmise sakramendi wastu wõtsiwad.
Semgallid heidawad Kristliku walitsuse alla.
§ 3. Kui piiskop oma ristisõitjadega Liiwi maale tagasi oli tulnud, tuliwad tema juure Mesote1) Semgallid ja palusiwad abi Littawite wastu. Ja piiskop ütles: „Kui teie endid ristida lasta ja kristlikuid säädusi wastu wõtta tahate, siis tahame meie kõike abi anda ja teid oma wennaliku osasamise sisse ülesse wõtta. Ja nemad ütlesiwad: Meie ei julge endid kül mitte teiste Semgallide ja Littawite rahutuma oleku pärast ristida lasta, olgu siis, et sa omad mehed meie juure meie kantsi saadad, meid nende pääle tükkimise eest kaitsma; need wõiwad siis meie juure jääda ja meile niihästi ristmise sakramenti jagada, kui ka Kristlaste säädusi õpetada.“ Ja see nõuu oli piiskopi ja kõikide Riiglaste meele pärast, siis saatis tema omad saadikud nendega ühes, et nad nende käest ka luba pidiwad tooma, kes kodus oliwad. Ja nemad tuliwad uueste ja sagedaste, ja nõudsiwad sedasama. Sääl tõusis piiskop wiimaks Sakseni herzogi ja mõnede teiste ristisõitjatega, kui ka püha Maarja praostiga ja oma meestega ülesse ja läks Semgallia maale, asus enese rahulikult nende Mesote kantsi kõrwa ja kutsus enese juurde selle maa Semgallid. Need tuliwad, nõnda kui nemad lubanud oliwad. truuiste sõnakuuldes kõik kokku, wõtsiwad ewangeliumi õpetuse wastu ja lasksiwad endid ristida ligi kolmsada meest, ilma nende naisi ja lapsi arwamata. Ja suur rõõm oli nende ümberpööramise pärast. Selle järele pani piiskop nende palwe pääle omad mehed mõnede ristisõitjatega nende juure Mesote kantsi, aga teised saatis tema laewa pääle. et nemad Riiast seie pidiwad tooma, mis tarwis oli. Tema isi pööris aga herzogiga ja teistega tagasi Riiga.
Daani kroonikud, kes enamiste 1219 sellest räägiwad, ajawad niisugust juttu, et Daanlased 1500 (wõi 1000 wõi 500) laewaga sääl olla olnud. Seda juttu, Andrease imetegijast palwest lahingi ajal, kus lip, Danebrog taewast maha kukkus (Waata kodumaalt Nr. 4.), räägib Peeter Olai. Tõsine lugu on, et paawst kuningalle selle paganate juure sõidu tarwis ühe punase lipu oli saatnud, kelle sees walge rist oli. — 10) see on wist kuninga — 11) maja preester; kaplan nimetatakse ka abipreester.
§ 3. 1) Praegune Mesote Kuura maa Aa jõe ääres Bauske ligi.
