Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/182

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Saarlased Düüna pääl. Ühe Eremiiti märtiiri surm.

§ 8. See oli ka Saarlaste nõuu olnud, et nemad Wenelastega ühes Liiwi maale pidiwad tulema, nii ka teised Eestlased, et nemad ristikogudust ära pidiwad rikkuma. Aga et Sakslased Wenelastele kohe wastu läksiwad, on nende nõuu laiali aetut, et Sakalased mitte ei tulnud, ega ka Saarlased, waid üksi Harilased; need tuliwad mõne teistega Wenelaste järele ja jõudsiwad Wõnnu al nende juure, kust nemad nendega ühes jälle ära läksiwad.

Saarlased aga tungisiwad laewadega Düüna jõkke sisse ja on nende saarte pääl mõned wangi wõtnud, palju elajaid ära riisunud ja ühe Eremiiti1) ära tapnud, kes Düünamündest wälja oli läinud ja ühe naabris seiswa saare pääl omale Eremiiti-eluaseme walitsenud, kus tema oma märtiiri wõitlemist ootas. Kui tema nüüd seda oli lõpetanud, on ta õnsaste ja ilma kaksipidi mõtlematta pühade osasaamisele ja seltsi läinud.


Pihkwalaste silmakirja rahusoow.

Ja Wenelased saatsiwad Pihkwast saadikud Liiwi maale ja ütlesiwad, et nemad Sakslastega rahu teha tahta. Aga nende nõuud oliwad ikka kurjad Eestlastega ja täis kõiki pettust.


Kristlaste sõasõit Talinna maale.

§ 9. Et nüüd Riiglased seda märkasiwad, saatsiwad nemad käsud Liiwlaste ja Lätlaste juure ja kogusiwad wäge kokku Eestlaste wastu minna. Ja paastu aja hakatusel tuliwad nemad Salatsisse kokku, kus oliwad rüütli ordumeister Volkiin, Hendrik Borwiniga, ja ristisõitjad Liiwlaste ja Lätlastega; säält läksiwad nemad mere jeä pääl, kunni nad Sontagana maale jõudsiwad. Ja kui nemad säält kantsist teejuhatajad oliwad saanud, läksiwad nemad kõige öö läbi edasi, kunni Talinna maa sisse. Ja neil oli kange külm põhja tuul wastu; sest külmuse kangus oli nii suur, et paljudel wälimised liikmed külmusest ära rikuti, mõnedel ninad ja teistel käed ja jalad ära külmasiwad, ja meil1) kõigil, kui pärast seda kodu jõudsime, uus nahk näo pääle kaswis, kuna wana hoopis ära läks; mõned on ka selle järel ära surnud. Nemad jagasiwad oma wäe aga kolme jaosse, kellest Vesike2)


§ 8. 1) Eremiit on üks seda seltsi munk, kes üksipäini, kas metsas ehk mõnes muus üksikus kohas, elawad.

§ 9. 1) Hendrik oli siis sääl ühes.2) 16, 4. 21, 7. —