Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/165

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
42
Päätük XX. 1216 aasta.

nemad jagu kõige Eesti maakondade üle, mis Liiwi maa kiriku alla heidetut ja ristitud oliwat1), ja säädsiwad Liiwi maa kirikulle ja Riia piiskopile kolmandama jao kõigist sissetulikutest ja maksudest, mis Eesti maalt sisse tuliwad, et tema, kes kõigest tööst ja sõdadest osa wõtnud, ka neist trööstimistest osaliseks saaks; teise jao lubasiwad nemad Eesti maa piiskopile, kolmandama jao aga rüütli wendadelle nende tööde ja kulude eest2).


Liiwi maa sõamehed Otepääs, Wenelased Tolowa maal ja Ugaunialased ja Sakslased Nowgorodi riigis.

§ 5. Ja Ungaunilased tuliwad jälle piiskoppide juure ja nõudsiwad Wenelaste wastu abi. Ja piiskopid saatsiwad omad mehed rüütli wendadega Ugaunia maale. Need kogusiwad kõik Eestlased neist rajadest kokku ja ehitasiwad nendega ühes Otepää mäge1), ja elasiwad nendega sääl, kus nemad selle kantsi wäga tugewaks tegiwad, niihästi Wenelaste kui teiste rahwaste wastu, kes tänini weel mitte ristitut ei olnud.

Siis tuliwad ka Wenelased harjunud kombe järel Tolowa Lätlaste maale oma maksu sisse wõtma, mille kokku kogumise järel nemad Beweri kantsi põlema süütasiwad. Kui Wõnnu rüütlite meister Berthold nägi, et nemad endid sõtta asutasiwad, sest et nemad Lätlaste kantsid2) põlema süütasiwad, saatis tema sinna ja laskis neid kinni wõtta ja wangi torni wisata. Ommeti on tema, kui Nowgorodi kuninga3) saadikud tuliwad, neid lahti lasknud ja auuga Wenemaale tagasi saatnud.

Ugaunialased tahtsiwad aga Wenelastele kätte maksta ja tõusiwad piiskopi meestega, kui ka rüütli wendadega4) ülesse ja läksiwad Wene maale Nowgorodi riiki. Ja et see rahwas nende tulekust midagi enne ei täädnud, waid Kolmekuninga päewal pidu söökide ja jookidega endid tallitasiwad, siis laotasiwad nemad5) oma wäe kõikide külade ja teede pääle laiali ja tapsiwad palju rahwast, ja wiisiwad wäga palju naisi wangi, ajasiwad hobusid


§ 4. 1) Sakala ja Ugaunia 19, 47; muist Lääne maad 19, 8.2) Seda on tähele panna, et esitiks need maad, mis isigi weel julgeste nende käes ei olnud, weel mitte jagatut ei saanud; teiseks, et mõega rüütlid aga Wene sõda kartes selle maade jagamisega rahul oliwad, ja kolmandaks, et nemad Eesti maid mitte üksi ei olnud ära wõitnud.

§ 5. 1) Wenelased ei olnud § 3, mitte sinna jäänud.2) Kas mitte nende külad wõi elumajad?3) Mstislaw, üh. 14, 2. 15, 8 ja 17, 3.4) Ainult nendega, kes Otepääs oliwad? Wõnnu Berthold oli lühikest aega enne seda Nowgorodlastele nõnda järeleandja olnud.5) Eestlased ja Sakslased.