Wahi laew Düüna pääl. Saarlased riisuwad Astijärwe ääres.
§ 11. Ja kui need, kes piiskopi perest Riias oliwad, kui ka rüütli wennad, Eestlaste kurja nõuu kuulsiwad, otsisiwad nemad ühe koge, tegiwad selle ümberringi kui kantsi kindlaks ja paniwad wiiskümmend meest sinna sisse ammudega ja sõariistadega, ja säädsiwad selle laewa Düüna jõe suhu sadama teed hoidma, et mitte Saarlased ei tuleks ja seda kinni ei topiks, nii kui enne.
Kui nüüd kuningas ära oli surnud, läks see täädus Saare maale, ja kui nad seda ka kuulsiwad, et ammukütid ja sõariistadega ehitatut mehed Düüna sadamat kaitsesiwad, sõitsiwad nemad Salatsi jõkke sisse, sõudsiwad ülesse ja riisusiwad Astijärwe juures Lätlaste külad puhtaks, wõtsiwad naised wangi ja tapsiwad mehed ära. Ja mõned Lätlased kogusiwad endid kokku, ajasiwad neid1) taga ja tapsiwad mõned ära, keda nad kätte saiwad, ja ajasiwad teised laewade pääle.
Ja ristikogudus oli waiki mõned päewad ja ootas piiskopi tagasi tulekut.
XX. Päätük.
Piiskopi Alberti kaheksateistkümnes aasta.
Piiskopid Albert ja Dietrich tulewad Liiwi maale tagasi.
§ 1. Nüüd oli piiskopi kaheksateistkümnes aasta. Tema tuli Roomast tagasi, ja kui ta Hagenaus1) kuninga Friedrich’i poolest trööstitut oli saanud, pööris tema Eesti maa piiskopi Dietrich’i ja teiste truu meeste, rüütlite ja ristisõitjatega Liiwi maale tagasi2). Ja tema leidis omad mehed Düüna suus,
§ 11. 1) Eestlasi.
§ 1. 1) Hagenau seisab Strasburgist põhja pool. Kuningas Friedrich oli wana kirjade järele 23. ja 30. Januaril ja 20. Märtsil 1216 sääl paika pidamas. — 2) Et Dietrich weel 27. Aprillil 1216 Kölnis ilmub, siis wõib ta Albertiga kõige waremalt Mai kuu sees Liiwi maale tulnud olla. —
