Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/127

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
4
Päätük XVI. 1212 aasta.

sai wiimaks ülepea kolme aasta pääle3) rahu tehtut, aga ommeti jäeti Sakalased kunni Paala jõeni piiskopi ja Sakslaste wõimuse alla, et nemad, kes pantisi oliwad annud ja kristliku usku wastu wõtta lubanud4), täieste selle wastu wõetut ristmise ja kristliku usu õiguse osaliseks pidiwad saama5).


Mõnede Liiwlaste kurjad nõuud.

Kui nüüd Eestlastega rahu oli tehtut, jäi nii hästi Riias kui ka Liiwi ja Eesti maal inimeste suremine järele6); ommeti ei olnud sõdadest mitte rahu. Sest mõned wõltsid Liiwlased, kes weel, kui werejänulised pojad, oma ema, see on, ristikoguduse rindu lõhki kiskusiwad, püüdsiwad igawiisi nõuu leida, mill kombel nemad neid rüütli wendi, kes Siigewaldis7) oliwad, kawalusega kätte saada ja petta wõiksiwad, et pärast nende väljaajamist säält maalt neil seda kergem oleks, piiskopi peret teiste Sakslastega wälja ajada.


Alberti leping Polozki würsti Woldemariga Gerzike juures.

§ 2. Selle wahel saatis Polozki kuningas piiskopi juure ja kutsus teda, kus ta temale päewa ja koha kinnitas, et ta tema ette Gerzike juure pidi tulema, ja nende Liiwlaste eest wastust andma, kes temale enne maksu maksjad oliwad olnud1), ja et nemad ka oma nõuupidamise läbi kaupmeestele ühe julge tee Düüna pääl saadaksiwad ja rahu uuenduse järel seda kergemine Littawite wastu seista wõiksiwad. Piiskop aga wõttis omad mehed enesega ja ka kuninga Woldemari rüütli wendadega, ja Liiwlaste ja Lätlaste wanemad, ja läks ülesse kuninga wastu; ja temaga sõitsiwad ka kaupmehed omas laewades ja paniwad kõik omad sõariistad enestelle ümber, et nemad Littawite wastu ettewaatlikult walmis oleksiwad, kes neid kõigist Düüna külgedest taga wõisiwad


3) Ühenda 18, 5. Ommeti mitte kõikide Eestlastega.4) Ühenda 15, 1. 79.5) Keiser Oto IV. oli juba 27.  an. 1212 mõega rüütlitele nende selleaegsed ja tulewased päranduse kohad, kuidas nemad Riia ja Eestimaa piiskopiga maha teinud, kinnitanud, Urk. 19; paawst Innozenz oli neile juba 25. Jan. seda ära keelanud, et nemad oma uueste wõidetut maade sisse mitte jälle isi piiskopi ei pea säädma, Urk. 24.6) Waata juba 15, 11. — Wenemaal oli sellel ajal ka näljahäda olnud.7) 14, 8. 15, 3. 16, 3.

§ 2. 1) See maks oli jo 14, 9 lubatud. —