Liiwlased ja Lätlased teewad Eestimaaga rahu.
§ 11. Sääl saiwad Liiwlased, Lätlased ja Eestlased katku ja nälja pärast, mis nende pääl rõhus, sõdadest hoopis tüdinuks, ja saatsiwad üketeise juure saadikuid ja tegiwad1), Riiglasi wälja jättes, üksteisega rahu. Ja kui sõad rahu jäiwad, siis jäi ka kohe nälg ja inimeste suremine järele.
Kaks piiskoppi reisiwad ära.
§ 12. Pärast seda, kui mere ja Düüna jõe jeä ära oli sulanud1), pöörasiwad Verdeni ja Paderborni piiskopid oma ristisõitjatega Saksamaale tagasi, ja Riiga jäi üksi Razeburgi piiskop Wiilip maha. Tema oli üks neist kõige kõrgemaist meestest keisri Otu juures olnud, ja kui see kiriku wande alla oli pandut2), on ta ennast temast eemal hoides3), kunni neljandama aastani4) Liiwi maal ristisõitja ammetis ülespidanud.
Würst Wladimir aetakse Pihkwast ära ja tuleb Riiga.
§ 13. Pärast nende äraminekut saiwad Pihkwa Wenelased oma würsti Wladimiri1) wastu pahaseks, sest et tema oma tütre Riia piiskopi wennale2) naiseks oli annud ja ajasiwad tema kõige oma sugukonnaga linnast wälja3). Tema põgenes Polozki kuninga juure ja sai temalt wäga wähä troosti4). Sellepärast läks tema oma meestega Riiga5), kus tema oma wäimehe ja piiskopi sulaste poolest auuga wastu sai wõetut.
§ 11. 1) wist Weebruari lõpetuses; waata ka 18, 5.
§ 12. 1) § 12 ja edasi ulatawad awalikult Alberti 14. aasta sisse, kes 16, 1 Maarja aastal 1212 tagasi tuleb. — 2) 1211, 31. Märtsil kunni 1215. Kirikuwande ähwardus oli juba 18. Nowbr. 1210 wälja tulnud, aga eesnimetatut päewal kinnitatut; sellepärast tuliwad § 2 need härrad mõne aja hiljem Liiwi maale. — 3) et ta isi ka mitte kiriku wande alla ei lange. — 4) 19, 5 j. e., kunni Juuni kuuni 1215.
§ 13. 1) See oli Nowgorodi suure würsti alam, 14, 2. — 2) Theodorich 16, 7; waata Pihkwa sõprus 14, 10. — 3) wõi oma perega? 17, 6. 18, 1 j. e. — 4) Polotzk on 16, 2 Liiwlastele wastane. — 5) See on wist pärast piiskoppide äraminekut sündinud.
