tuleksiwad. Nemad aga põgenesiwad öösel oma riisumise laewade pääle ära ja tahtsiwad merde ära sõita. Aga ammukütid hoidsiwad igast küljest Koiwa jõe pääl nende ärasõidu kinni. Teised ristisõitjad, kes Bernhard von Lippega Riiast Koiwa ääre tulewad, teewad silla üle jõe, ehitawad puu telingid sinna pääle ja wõtawad tulejad riisumise laewad noolidega ja odadega wastu: põgenemise tee saab paganatele kõigilt poolt kinni pandut. Sellepärast on nemad järgmise öö waikuses, kõiki oma warandust maha jättes, salaja oma laewade päält ära põgenenud ja muist metsades, muist teede ääres nälja pärast otsa saanud ja wähäd on neist omale maale, seda täädust kodus kuulutama, ära pääsnud.
Hobusid oli aga sääl, keda kätte saadi, ligi kaks tuhat, niisamma ka tapetut mehi teist kaks tuhat. Kui ristisõitjad ja kõik, kes sõdimisest osa oliwad wõtnud, Riiga tagasi pöörasiwad, ja paganate riisumise laewad enestega wiisiwad, umbes kolmsada, ilma wähämate laewadeta, siis jagasiwad nemad hobused ja kõige saagi ühe tasa eneste wahel ära, kinkisiwad kirikutele oma jao9), ja kiitsiwad piiskopiga ja kõige rahwaga Jumalat, kes esimese niipaljude piiskoppide tuleku juures niisugust auusat wõitu paganate üle oli kinkinud. Sest sellelajal nägi Liiwi maa ristikogudus tõeste Jumalat enese eest sõdiwat, sest et selles sõas Eesti maa pää oli langenud, see on, Saare maa wanemad ja Rotalia ja teiste maakondade wanemad, kes sääl kõik ära on tapetut. Ja nõnda on Jumal nende kõrge meelele otsa teinud ja wägewate kõrkust alandanud10).
Theodorich saab Eestimaa piiskopiks ja Bernhard von der Lippe Düünamünde abtiks.
§ 4. Et Liiwi maa piiskop nüüd püha isa käest woli oli saanud1), neis ülemere maades, keda Jumal Liiwi maa kiriku läbi kristliku usu alla saab heitma, pääpiiskopi asemel piiskoppisi walitseda ja sisse õnnistada, siis on tema Theodorichi, Zisterziini ordu abti Düünamündest eneselle abiks oma alalise töö juure wõtnud, ja et ta temale Eesti maal piiskopikonna lubas, on ta teda piiskopiks pühitsenud2), Bernhard von Lippe aga sellestsaadik abtiks õnnistanud.
9) Ühenda 20, 2? — 10) Jees. 13, 11. Esek. 7, 24.
§ 4. 1) 1210 aastal? Waata ka § 2. — 2) Ühenda 1, 10. Lihula, mis weel allaheitmatta Lääne maal oli (waata 14, 10. 15, 1. 3), sai temale piiskoplikuks eluasemeks kinnitatut, aga Theodorich ei ole iialgi eesmärgile saanud.
