lunastanud2). Kui kants wiimaks walmis sai3), taganesiwad, kes ristitut, tagasi ja kes uueste sündimata, ei wõtnud enam ristiusku wastu. Ommeti ei jätnud Meinhard omas ettewõttes järele.
Sellelsammal ajal oliwad Semgallid, naabri paganad, sellest kiwi ehitusest kuulnud, aga mitte täädnud, et kiwid lubjaga ühte kinnitatakse, siis tuliwad nad suurte laewa köitega ja tahtsiwad omas rumaluses kantsi Düüna jõkke wedada.4) Nemad saiwad aga kiwi küttidest5) haawatut ja läksiwad kahjuga jälle oma teed.
§ 7. Naabred Holmi rahwas petsiwad ees nimetatut Meinhardi niisamma suguste tõotustega, ja et neile ka kants ehitati1), siis saiwad nad kawaluse läbi hääd kasu. Kuus neist lasksiwad endid hakatuses, kes tääb mis nõuu pääle, ristida, kelle nimed oliwad Viliendi, Uldenago, Waade, Waldeko, Jerweder ja Wiitzo.
§ 8. Nende kahe ennenimetatut kantsi ehituse wahe ajal, Ükskülas ja Holmis, sai Meinhard Breemi pääpiiskopi Hartwigi poolest piiskopiks säetut.1)
2) ecclesiae fundo ab eo primitus comparato — seletatakse ka nõnda, et tema selle kantsi ehitusega esimest põhja kirikulle (ristikogudusele) siin maal olla pannud ja asutanud. — Selle kantsi ase on praegu weel tunda, kelle sees kirik wissist hakatusest saadik juba olnud. — 3) waata 9, 11. 13. Alnpekke räägib omas Salmiku kroonikas, et kaupmehed selle kantsi olla ehitanud, ja Hermann von Wartberge, et kirik enne olla ehitatut. Muidugi andsiwad ka kaupmehed oma jao sinna juure. — 4) See oli wist talwel, kus nad jeä pääl üle jõe wõisiwad käija. Ka Saarlased olla ühe wana jutu järel ühte kiwist ehitatut tule torni wette tahtnud wedada. Köied seutud torni otsa ja härjad rakendatut piki köite külgi. Kui nüüd köied sirewile tõmmatut, oliwad tagumised härjad kõik päädpidi wastu taewast ülesse tõusnud. Üks poeg hüüdnud isale, kes ees otsas härgi ajanud: taat ae taat! härjad lähäwad taewa! — Sellest narri tembust olewat sääl see wana sõna tulnud, et kui keegi teist tahab alwaks panna ja teotada, siis ütleb: Sina torni kiskuja! — 5) Kiwi wiskamise masinad oliwad sellel ajal õhtupoolse Eiroopa maal üleüldse pruugiks; meie rahwal ei olnud neid weel mitte.
§ 7. 1) Kõik need alumise Düüna sees olewad saared saawad weel praegu Põhja maa keele järele Holmiks hüütut. Eesnimetatut Holmi rahwa elukoht ei wõinud mitte üksi see koguni weike saarekene olla olnud, mis Riia ja Üksküla wahel seisab, ja kuhu nende kants ehitati.
§ 8. 1) Krooniku Arnoldi järele on see wist aastal 1186 olnud. Paawst Klemens III räägib kõige esite meie piiskopist ja tema piiskopikonnast, aastal 1188, mis Breemi pääpiiskopi al seista. Meinhardi hauakiri ütleb wõlsiste, et tema 4 aastat (1196) piiskop olla olnud, wissist sellepärast, et 1193 aasta ühest paawst Cölestini kirjalt (waata § 12) tema ammeti hakatuse aastaks on tehtut, — kuida kroonikus Arndt Gruberi järele seda pikalt ja laialt seletab.
