Eestlased jäiwad oma teotustega wait, misga nemad Liiwlasi ja Lätlasi enne seda nende omakste märtiiri surma pärast oliwad teotanud8).
Sakalaste ja Ungaunialaste sõa sõit lähäb tühja. Sontagana Eestlased ja nende naabred häwitawad Metsepooles.
Järgmisel kuupaistel9) kogusiwad endid jälle Liiwlased ja Lätlased Riiglastega Astijärwe juure ja juhtusiwad ühe Sakalaste ja Ugaunialaste wäe wastu, ja läksiwad nende pääle nendega sõdima. Aga need pöörasiwad selja ja põgenesiwad. Ja üks nendest jäi maha, see astus meie omade juure ja andis tääda, et üks teine suur wägi mereäärselt maalt sellelsammal ööl teist teed mööda, mis mere ääres on, Liiwi maale sisse tahta tungida. Kui seda kuuldi, tõttasiwad Liiwlaste wanemad oma naiste ja laste juure, neid wastaste eest warjule wiima, ja pöörasiwad igaüks oma kindluste juure. Ja warsi teisel pääwal pääle seda tuliwad Eestlased, kes enne seda ära oliwad pääsnud, Sontagana ja teiste ümberkaudse maade seest suure wäega Metsepoole, ja et kõik rahwas kantsides oliwad, siis on nemad need tühjad külad ja kirikud põlema süüdanud, ja palju häbematta tegusid kirikutes ja surnud Kristlaste haudade juures oma ohwerdustega teinud. Siis kogusiwad endid Riiglased Toreidasse10), et neid pidiwad taga ajama. Wõnnu Berthold ja Russin kõige oma Lätlastega tulid ka nende juure Raupa11). Kui nemad12) seda kuulsiwad, läksiwad nemad ruttu säält maalt wälja ja ei ootanud mitte Kristlastega sõdimist ära.
Sõa sõit Sakala maale.
Kolmandamal kuupaistel13) walmistasiwad Riiglased endid Sakala maa Wiliandi kantsi ümberpiiramise pääle walmis ja kutsusiwad ka Liiwlasi ja Lätlasi kõikidest maakondadest ja kantsidest; aga et nemad neid, kes mitte ei tuleksiwad, nuhtlusega ähwardasiwad ja neile hirmu tegiwad, siis saiwad nemad ühe tugewa
8) Taaw. Laul 78, 12. — 9) Wissist esimesel täie kuu ajal pärast Jõulut, arwata 25. Januaril 1211 aastal. — 10) Nemad oliwad siis enne ka kodupoole läinud. — 11) 10, 15. — 12) Eestlased. — 13) arwata 21. Webruarist saadik 1211.
