Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks
Peaminister dr. J. Vares-Barbaruse raadiokõne.
Jaanipäeva õhtul esines Peaminister dr. J. Vares-Barbarus raadiokõnega Eesti rahvale, milles ta kokkuvõetult ütles järgmist:
Uus valitsus saab aru, et ainult kõikide meie rahva uste jõudude kaasabil meie suudame teha rohkeni, kui seda võiks ja suudaks üksik isik. Rahvas oma tervikus — töötavad kihid, on meie riigi tuum ja raudvara, ning rahvas jääb loova jõuna kõikide uute sündmuste kandejõuks, millele peab toetuma meie riik. Meie oleme näinud, et kaovad väikesed ja suured riigidki, kaovad valitsused, üksikud juhid, ent rahvas kui riigi sisu ja tuum jääb. Meil on viimasel ajal palju räägitud rahvusest. Minu arvates on rahvuse mõiste iseenesest arusaadav — loomulik ja lihtne inimese põhiomand, mis igale antud tema sündimisel. Rahvus on igale antud sünnimärk, mis jääb terveks eluajaks kulge selle kandjale. Rahvas on kodaniku sisemine hääl, tema südametunnistus.
Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks — ükskõik missugustes olukordades. Meie kõik oleme patrioodid ja armastame oma maad ja rahvast kui meie iseseisvuse alust ja tuge. Edasi peaminister käsitas meie vahekorda N. Liiduga, üteldes muuseas: Meie saatus on meid liitnud suure rahvaste ja rahvuste sõbra — Nõukogude Liiduga, kes tahab meie olemasolu ja iseseisvust kaitsta samuti nagu enese olemasolu. Meiega — meie keskel ja kõrval seisavad sõbralikud jõud — võiduka Punaarmee näol.
Tänu möödunud sügisel sõlmitud vastastikusele abistamispaktile Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mida uus valitsus tahab siiralt-sõbralikult ja ausalt täita, oleme võinud rahus elada, kindlustada oma iseseisvust ja säilitada seda nüüd ja tulevikus. Edasi peaminister puudutas rahvaste eluõigusi N. Liidus, mille kohta ta tähendas, et N. Liit austab rahvaid ja nende iseolemise püüdeid, milline teadmine annab ka meile suurt sisemist jõudu ja julgust.
Lõpuks peaminister dr. J. Vares käsitas rahva distsipliini küsimust, sõnades: Armsad kodanikud ja kaasvõitlejad! Lubage teid kõiki tänada, eriti aga organiseeritud tööliskonda, et meie ei teeks enesele häbi distsipliinirikkumisega. Ärge laske oma distsipliinitunnet segi paisata!
Meie rahvas ei ole nii suur, et võiksime sellele korralagedusega kahju ja kaotusi tuua. Lõpetades oma kõnet, pöördus uus peaminister kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole palvega — jätkata rahulikult ja julgelt oma kutsetööd, üteldes: Töölised tehastes ja käitistes, põlluharijad oma maa mullal, mis teile jääb, haritlased oma kutsealadel, koolitegelased, ametnikud kontorites, äriteenijad, raudteelased, kalurid ja meremehed vetel, sõdurid ja kõik, kõik kodanikud! Töötage rõõmu ja suurima innuga meie armsa kodumaa hüvanguks ja õitsenguks!
Kogu maal valitseb kord
Peaministri asetäitja jutuajamine ajakirjandusele
Peaministri asetäitja minister prof. Hans Kruus palus eile pärast lõunat oma juure ajakirjanduse esindajad, et informeerida ajakirjanduse kaudu laiemaid rahvahulki küsimustes, mis esile kerkinud viimaseil päevil. Ta märkis, et muudatused, mis toimunud viimastel päevadel meie riiklikus elus, on tõesti väga suured. See on põhjustanud mõnel pool teatavat ärevust.
On tulnud teateid närvlikkusest, mis tekitatud nõrganärviliste isikute, aga võib olla ka kuritahtlike olluste poolt. Olete võib-olla isegi kuulnud mõnestki kuuldusest. Kuid lähemal juurdlusel, mis kohe toimetatud, on igasugused kuuldused osutunud täiesti väljamõeldisteks. Mul on olnud võimalik kontrollida, et igal pool valitseb täielik kord ja rahu ja 99 protsenti meie kodanikest on võtnud viimastel päevadel sündinud täielise rahu ja enesevalitsemisega.
Avalik kord ja julgeolek on kõigiti kindel ja töö jätkub samuti täiesti normaalselt. Puudutades pankasid, tähendas peaministri asetäitja, et möödunud nädala lõpul on neis märgata olnud teatavat rahutust. Juba teisipäevaks oli see olukord aga kadunud ja raha tagasivool pankadesse algas uuesti.
Et ärevust tekitada võivate kuulduste levitamine on ohtlik peab valitsus loomulikult kasutusele võtma seaduste piirides kõige karmimad abinõud nende vastu, kes levitavad alusetuid kuuldusi.
Praegu on Vabariigi Valitsusel ja valitsusasutustel käed täis tööd.
Mitmesuguseid ümberkorraldusi elukäigus on tarvis teha kiiresti.
On vaja ju kiiresti välja töötada uuenduste kavad. Selle juures ei taheta aga üles peakaela teha midagi, kuid ei taheta ka asjata aega viita ühegi küsimuse juures. Vabariigi Valitsusel on siiramalt tõsi taga oma deklaratsioonis avaldatud seisukohtade elluviimisega.
On lihtsameelseid inimesi, kes arvavad, et ühiskondlikku elu saab ümber korraldada üleöö, ent rõhuv enamus meist teab, et see nii ei sünni ega saa sündida, ja et kõik see nõuab aega.
Osa tähtsaid otsuseid saab avalikkusele teatavaks juba lähemail päevil. Erakordsed olud, mis raskendavad ka uuenduste kohest elluviimist on Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud abistamispakti tingimuste täitmine, mida Vabariigi Valitsus tahab ja püüab ellu rakendada kõige kindlamalt ja siiralt. Ja siin tuleb üles kutsuda ühiskonda täielikule arusaamisele abistamispakti vajadusest ja tähtsusest ja ka sellest, et see mõningaid kitsendusi kaasa toob. Rahval omalt poolt tuleb kõigiti püüda soodustada samme, mis selleks astutakse.
See oleks praegu üldine töö kondikava.
Edasi märkis peaministri asetäitja veel, et ajalehed omalt poolt kaasa aitaksid ärevuse vaibumiseks, kus seda ehk veel olemas. Üldise rahulikkuse vajadus on tarvilik ka selleks, et täita Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingu kohustusi.
Igasugused korrarikkumised on sõlmitud abistamislepingu täitmise vastu ja toovad ühiskonna liikmetele kaasa paratamatult halbu tagajärgi, mida kodanikud peavad arvestama.
Vastates ajakirjanike poolt esitatud küsimustele, puudutas peaministri asetäitja prof. H. Kruus Petserimaa küsimust, tähendades, et lähemal ajal tuleb see korraldamisele. Küsimuse kohta lehtede ilmumiseks loa saamiseks, tähendas ta, et tema arvates selleks takistusi ei tehta.
Edasi puudutati nende koolimajade küsimust, milledesse on paigutatud meie sõjavägi. Peaministri asetäitja märkis, et seda küsimust korraldavad sõjaväevõimud, kuid sõjaväeosasid on ehk võimalik nii ümber paigutada, et koolitöö ei kannataks. Linnades osutub võib-olla küll paratamatuks, et mõnes koolimajas töötatakse hommikupoolel ja ka pärastlõunal, nagu see ka varemalt kohati ruumide puudusel on olnud. Seda tingib olude paratamatus.
Mis puutub eraomanduse küsimusse siis suhtumine eraomandusse toimub täiesti seaduslikel alustel ja et pole kahtlust ausalt teenitud eraomanduse puutumatuses. Selles küsimuses võivad kodanikud olla täiesti rahulikud. Vabariigi Valitsuse deklaratsioonis polnud sellest küll märgitud, kuna deklaratsioon tuli koostada kiiresti ja kiirete asjaolude käigul. Valitsus loeb seda aga endastmõistetavaks.
