Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/506

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vaatasid silmapilgu teineteise otsa ja ootasid. Toodi vett.

«Mina…» tahtis Raskolnikov alustada.

«Jooge vett!»

Raskolnikov lükkas käega vee kõrvale ja lausus vaikselt, selgelt ja arusaadavalt:

«Mina tapsin tol korral selle ametnikulese vanaeide ja tema õe Lizaveta kirvega ning röövisin paljaks.»

Ilja Petrovitš avas suu. Igalt poolt joosti kokku.

Raskolnikov kordas oma ülestunnistust.


…………………………