pannakse. Leena mõistab «Talukest»… Ainult aina «Talukest» ja «Talukest», kõik laulavad ainult seda! Meie peaksime midagi palju suursugusemat laulma… Noh, mis sa oled valmis mõelnud, Polja, kui sinagi oma ema aitaksid! Mälu, mälu ei ole mul, muidu tuletaksin ise meelde. Ega ometi pea laulma «Husaari, kes mõõgale toetub»? Ah, laulame prantsuse keeles «Cinq sous[1]»! Ma ju õpetasin teid, õpetasin ju. Ja peaasi, et see on prantsuse keeles, siis nähakse kohe, et te olete mõisniku lapsed, ja see on palju liigutavam… Võiks isegi laulda «Malborough s’en va-t-en guerre», sest see on päris lastelaul ja seda lauldakse kõigis aristokraatseis majades, kui äiutatakse lapsi magama:
Malborough s’en va-t-en guerre,
Ne sait guand reviendra…[2]
katsus ta laulma hakata. «Aga ei, parem juba «Cinq sous»! Noh, Kolja, käed puusa, ruttu, sina aga, Leena, keerle teistpidi, meie Poljaga laulame ja lööme käsi kokku!
Cinq sous, cinq sous,
Pour menter notre ménage.[3]
Köhköhköh! (Ta hakkas läkastades köhima.) Kohenda oma riideid, Polja, õlad on paljaks läinud,» tähendas ta läbi köha hingeldades. «Nüüd peate iseäranis viisakalt ja peenelt käituma, et kõik näeksid, et olete mõisniku lapsed. Ma ju ütlesin siis, et selle talje peaks pikema lõikama ja pealegi veel kahes riidelaiuses. See olid sina, Sonja, kes tuli siis oma nõuandmisega: «Lühem ja lühem», nõnda see siis tuligi, et laps tehti näotuks… Noh, jällegi nutate kõik! Mis te ometi, rumalad! Noh, Kolja, hakka ruttu peale, ruttu, ruttu, – oh, missugune väljakannatamatu laps!…
Cinq sous, cinq sous…
Jällegi soldat! Noh, mis sul vaja?»
- ↑ Viis sou’d (pr. k.).
- ↑ Malborough läheb sõtta, ei tea millal tagasi tuleb… (pr. k.).
- ↑ Viis sou’d, viis sou’d meie majapidamise heaks… (pr. k.).
409
