«Siis kihvatas Jeesuse süda taas tema sees. Ja tema tuli haua juurde; aga seal oli auk, ja kivi oli sinna peale pandud.
Jeesus ütles: Tõstke kivi ära! Siis ütles Marta, surnu õde, tema vastu: Issand, tema haiseb ju, sest tema on ju neli päeva hauas olnud.»
Sonja rõhutas eriti sõna: neli.
«Jeesus ütles temale: Eks mina ole sulle öelnud: kui sa usuksid, saaksid sa Jumala au näha?
Siis tõstsid nemad kivi ära, kus all surnu oli. Aga Jeesus tõstis oma silmad üles ja ütles: Mina tänan sind, Isa, et sa mind oled kuulnud!
Aga mina teadsin, et sa mind ikka kuuled; aga rahva pärast, mis siin ümber seisab, räägin ma, et nemad usuksid, et sina mind oled läkitanud.
Ja kui ta seda sai öelnud, kisendas tema suure häälega: Laatsarus, tule välja!
Ja surnu tuli välja, (luges neiu valjult ja vaimustatult, värisedes ja külmenedes, nagu näeks ta seda oma silmaga) jalust ja käsist surnumähkmetega mähitud, ja tema silmad olid higirätikuga ümber mässitud. Jeesus ütles neile: Päästke teda lahti, ja laske teda minna!
Siis uskusid tema sisse palju Juuda rahvast, kes Maarja juurde olid tulnud ja näinud, mis Jeesus oli teinud.»
Edasi ta ei lugenud ega võinudki lugeda, pani raamatu kinni ja tõusis ruttu toolilt.
«See on Laatsaruse ülesäratamisest kõik,» sosistas neiu järsult ja karmilt ja jäi kõrvale pöördudes liikumatult seisma, nagu ei julgeks ta häbi pärast silmi Raskolnikovile tõsta. Ta keha värisemine kestis alles edasi. Küünlajupp oli juba ammugi kustumisel ja valgustas tumedalt selles kehvas toas mõrtsukat ja liiderlikku naist, kes olid imelikult kokku juhtunud igavese raamatu lugemisel. Möödus minutit viis või rohkem.
«Ma tulin asjast rääkima,» ütles Raskolnikov äkki valjusti kortsus kulmul, tõusis üles ja astus Sonja juurde. See tõstis oma silmad vaikides tema poole. Raskolnikovi pilk oli eriliselt karm ja temas avaldus mingisugune metsik otsustavus.
«Täna jätsin ma omaksed maha,» ütles ta, «ema ja õe. Nende juurde ma praegu ei lähe. Nendega katkestasin ma kõik suhted.»
«Mispärast?» küsis Sonja jahmunult. Ennistine Raskolnikovi ema ja õega kohtumine jättis Sonjasse harul-
311
