kuna paistsid Razumihhinile selle vaikse ja nukra näo kõrval Porfiri varjamatud, kallaletungivad, ärritatud ja ebaviisakad pilked.
«Noh, vennas, kui see on tõesti tõsiselt mõeldud, siis… Muidugi, sul on õigus, öeldes, et see pole uus ja et see on selle sarnane, mida oleme juba tuhat korda kuulnud ja lugenud; mis aga selles tõepoolest on algupärane ja mis kuulub tõepoolest juba ainult sinule, minu hirmuks muidugi, on see, et sa ometi südametunnistuse järgi lubad verd valada ja, anna mulle andeks, isegi niisuguse fanatismiga… Tähendab, just selles peabki su artikli peamõte peituma. Sest see südametunnistuse järgi verevalamise lubamine, see… see on minu arvates veel hirmsam kui sellekohane ametlik, seaduslik otsus…»
«Üsna õige – hirmsam,» ütles Porfiri.
«Ei, sa pidid kuidagi hasarti sattuma! Siin on viga. Ma loen läbi… Sa sattusid hasarti! Sa ei või nõnda mõelda… Loen läbi.»
«Artiklis pole seda ju olemas, seal on ju ainult mõista antud,» lausus Raskolnikov.
«Nõnda siis, nõndaviisi,» nihutas end Porfiri istmel, «mul on nüüd peaaegu selge, kuidas teie kuritöö peale vaatate, kuid… siiski, andke mulle mu pealetükkivus andeks (tüütan teid liiga palju, endal on piinlik) – mõistate: ennist rahustasite mind väga mõlemate liikide segamise asjus, kuid… kuid mind teevad siin mitmesugused praktilised juhtumid rahutuks! Noh, mis siis, kui mõni mees või noormees äkki endale ette kujutab, et tema on Lykurgos või Muhamed… mõistagi, tulevane, – ning kukub selleks igasuguseid takistusi kõrvaldama… Ees seisab ju pikk sõjakäik, aga sõjakäiguks vajatakse raha… noh, ja hakkab endale sõjakäiguks muretsema… mõistate?»
Zametov purskas oma nurgas äkki naerma. Raskolnikov ei tõstnud tema poole silmigi.
«Pean möönma,» vastas ta rahulikult, «et niisuguseid juhtumeid võib tõepoolest olla. Iseäranis satuvad selle õnge otsa totrakesed ja auahned; eriti noored.»
«Näete nüüd. Noh, ja mis siis?»
«Niisama,» naeratas Raskolnikov. «Ega mina selles siis süüdi ole. Nõnda on nüüd ja ka tulevikus. Tema (ta näitas Razumihhini poole) ütles praegu, et ma lubavat verd. Mis siis sellest? Ühiskond on üleliigagi kaitstud asumisele saatmisega, vanglatega, kohtu-uurijatega ja sunni-
250
