sissetulekut? Temast polnud muud sissetulekut kui aga piin. Tema, viinanina, jõi ju kõik maha! Varastas meilt ja viis kõrtsi, hävitas minu ja nende elu! Ja jumalale tänu, et sureb! Kulu on vähem!»
«Surmatunnil peaks andeks andma, see on patt, proua, niisugused mõtted on suur patt!»
Katerina Ivanovna talitas haige juures, andis talle juua, pühkis peast verd ja higi, kohendas patja ja kõneles vaimulikuga, pöördudes vahel harva, tegevuse vahel, tema poole. Nüüd aga kargas ta äkki tema kallale peaaegu hullustuses.
«Oh, issand! Sõnad, ainult sõnad! Andeks anda! Täna, kui hobused poleks teda ära tallanud, oleks ta jällegi purjus peaga tulnud, ainus särk seljas, kulunud, närune, ja oleks magama heitnud, aga mina oleksin pidanud hommikuvalgeni vees solistama, oleks pesnud tema ja laste kaltse, pärast oleksin akna taga kuivatanud ja siinsamas, niipea kui valgeks läheb, neid nõelunud ja lappinud – see on minu öö!… Mis siis siin veel andeksandmisest rääkida! Niikuinii olen andeks andnud!»
Raske, hirmus köha katkestas ta sõnad. Ta sülitas taskurätikusse ja pistis selle näitamiseks vaimuliku nina alla, kuna ta teist kätt valutaval rinnal hoidis. Rätik oli üleni verine…
Vaimulik langetas pea ega öelnud midagi.
Marmeladov võitles juba surmaga; ta ei pööranud oma silmi Katerina Ivanovna näolt, kes oli kummardunud jällegi tema kohale. Ta näis aina tahtvat naisele midagi öelda; ta püüdis isegi algust teha, liigutades vaevaga keelt ja hääldades segaseid sõnu, kuid Katerina Ivanovna, kes juba aimas, et ta tahab temalt andeks paluda, hüüdis talle kohe käskivalt:
«Ole vait! Pole vaja!… Tean, mida tahad öelda!…» Ja haige vaikis, kuid samal ajal langes tema ekslev pilk uksele ja ta nägi seal Sonjat…
Seni polnud ta teda tähele pannud; neiu seisis ju nurgas varjus.
«Kes see on? Kes see on?» rääkis surija äkki kähiseval, hingeldaval häälel erutuses ning näitas hirmuga ukse poole, kus seisis tütar, kuna ta ise katsus end üles ajada.
«Ära tõuse! Ära tõuse!» tahtis Katerina Ivanovna hüüda.
Kuid surija oli juba jõudnud enda üleloomuliku pin-
176
