jäi siis järsku vait, nagu oleks teda üllatanud mõte, mis tal äkki peast läbi käis.
«Või? Mis «või»? Noh, mis? Noh, öelge!»
«Ei midagi,» vastas Zametov pahaselt. «Lollus.»
Mõlemad vaikisid. Pärast äkilist tugevat naeruhoogu muutus Raskolnikov niisama äkki mõtlikuks ja nukraks. Ta pani küünarnuki lauale ja toetas pead. Näis, nagu oleks ta Zametovi kohaloleku sootuks unustanud. Vaikimine vältas kaunis kaua.
«Miks te teed ei joo? Jahtub ära,» ütles Zametov.
«Ah? Mis? Tee?… Minugipärast…» Raskolnikov rüüpas klaasist, pani tükikese leiba suhu ja äkki tuli tal nähtavasti Zametovit vaadates kõik meelde ning ta nagu võpatas; ta nägu omandas samal silmapilgul esialgse pilkava ilme. Ta jätkas teejoomist.
«Tänapäev on väga palju kelmusi siginenud,» ütles Zametov. «Alles hiljuti lugesin «Moskva Teatajast», et Moskvas püüti terve jõuk valerahategijaid kinni. Oli teistel midagi ühingu taolist. Võltsisid paberraha.»
«Oo, see oli juba ammugi! Seda lugesin juba kuu aega tagasi,» vastas Raskolnikov rahulikult. «Siis need on teie arvates kelmid?» lisas ta naeratades juurde.
«Mis siis muud kui kelmid?»
«Need? Need on lapsed, kollanokad, mitte aga kelmid! Tervelt poolsada inimest ühinevad selleks otstarbeks! On see võimalik? Siin on kolmestki palju ja ka siis on nii, et igaüks usaldab teist rohkem kui iseennast! Tarvitseb vaid ühel purjus peaga midagi välja lobiseda ja kõik on otsas! Kollanokad! Palkavad teised ebausaldatavaid inimesi kontorites raha vahetama: niisugune ettevõte ja iga esimest vastutulijat usaldada! Noh, ütleme, et õnnestus ka kollanokkadel, ütleme, et igaüks jõudis endale miljonikese valmis vahetada, noh, aga pärast? Kogu elu? Igaüks oleneb teisest kogu elu! Ennem võiks enda üles puua! Aga nemad ei osanud raha vahetadagi: hakkas kontoris vahetama, sai viis tuhat ja käed lõid värisema. Neli luges üle, kuid viienda võttis usu peale, ilma lugemata, et saaks rutemini taskusse ja minema! Noh, ja äratas kahtlust. Ja kõik langes ühe lolli pärast kokku! Kas võib siis nõnda?»
«Et käed värisema lõid?» rabas Zametov vahele. «Ei, see on võimalik. Ei, mina arvan päris kindlasti, et see on võimalik. Mõnikord ei kannata välja.»
«Seda?»
155
